Hullumaja ja sellele järgnenud mõnus nädalavahetus

Huhh, vahel on tarvis kehvasid päevi, et asju paremaks muuta ja elu üldse paremana näha. Kui siia seda postitust kirjutama tulin, kassisin ikka täiega, kui saamatu ma olen.

Continue reading “Hullumaja ja sellele järgnenud mõnus nädalavahetus”

Advertisements

Autokool-kuidas mul läheb?

Oi kui kaua ma julgust kogusin, et end autokooli nimekirja lisada. Ma olen lihtsalt kohutavalt põdeja tüüp, aga ma ei taha lõpmatuseni ka teistest sõltuda, et sõidan bussiga või sõidab ema, mõni tuttav. Juhiload ja üldse auto omamine on no niiii mugav. Eriti siis, kui sul on lapsed ja lasteaed pole ka jalutuskäigu kaugusel. Samamoodi on tulevikus suurem valik töökohti, sest siin on nendega väga kehva.

Mida ma siis õieti põdesin ja põen?

Continue reading “Autokool-kuidas mul läheb?”

Hartanist baby joggerini-kas minust on saanud sõltlane?

Ma lubasin endale, et ma ei osta seekord nii vara beebile vankrit koju seisma, sest teadsin, et tüdinen kiirelt. D vankri sain ka päris tükk aega enne tema sündi ja üsna kiirelt tekkis vajadus uue järele. Siis ei olnud ma eriti vankritega kursis ja võtsin vastu esimese n-ö ettejuhtuva pakkumise. Siit samast külast ka ja käest-kätte tehing, väga mugav.

Aga ma ikkagi feilisin ka seekord.

Continue reading “Hartanist baby joggerini-kas minust on saanud sõltlane?”