Jõulud 2018 kirjas ja pildis

Aasta viimane päev on käes ja ma polegi jõudnud meie jõuludest pajatada. Kohe parandan selle vea.

Sellel aastal möödusid jõulud helikiirusel. Tundsin lausa, et ei jõudnudki õieti olemist nautida. Meie pere istumine toimus minu vanemate kodus, jõululaulude, pidulaua, sauna, luuletuste ja tantsudega. Tegemisi oli nii palju, aga aega vähe. Me jõudsime sinna liiga hilja, mingi nelja aeg, ja läksime poole üheksa aeg. Seekord oli vaja laste unele ka mõelda. Siis, kui veel vanemate juures elasin, jätkus istumine ka peale suurema poja magama minekut. Seekord nii ei saanud.

Aga sellegipoolest oli väga lõbus. Peamiselt see aeg, kui kingitusi lunastasime. Meil juba tavaks saanud, et lunastamine käib ikka luuletuse vms, aga keegi selleks ometi ettevalmistunud pole. Nii siis improviseeritakse ja see teebki kõik nii lõbusaks. Kes loeb telefonist maha, kes jääb oma vanade pähekulunud salmide juurde, kes tantsib jne. Ma ise olin seekord mingi lühema salmi pähe jätnud, kui üritasin Dargoga luuletust õppida. Lõpuks laulis ta ikka aisakella väga lühikese versiooni. Olgugi, et meil “päris” jõuluvana polnud, oli Dargol suur närv sees, lihtsalt ei julgenud, kuigi olin tal kõrval toeks. Mis seal ikka, küll aastatega see julgus ka tuleb. Tema jaoks oli ju ka esimene kord niimoodi esineda.

Deiro nägu oli küll hindamatu, kui issi näos oli habe ja prillid. Ta kartis ikka meeletult.

Mis mind kohe väga üllatas, oli see, et minu Härra mängis siis seda jõuluvana ja ta tegi seda nii hästi. Ei olnud mingit krampliku vaikust vaid rääkiski nii, nagu me oleme harjunud jõuluvanasid rääkimas kuulma. Vahva.

Ma rääkisin hiljuti ühes postituses, et üritan see aasta kingitustega tagasihoidlik olla, aga lõppkokkuvõttes läks kinkide peale ikka pea 200€, kui mitte rohkem. Aga samas on kõik rahul ja see on peamine. Loomulikult oli ka viimase hetke kingitusi. Vennale tahtsin telefonikaasi, aga no meil siin Viljandimaal polnud üheski poes, mis avatud oli. Tegin talle siis pooleldi naljakingituse.

Mainisin ka seda, et ei tea, kuidas suudan jõulud ilma toiduga liialdamata mööda saata. Ma ei pidanudki pingutama. Ma ei tea, kas mulle ainult tundus või oligi nii, et kõik sõid oma taldriku tühjaks helikiirusel, et saaks ometi juba kinke lahti rebima asuda. Nii me siis sõimegi iga üks ühe taldrikutäie sooja toitu. Külm pool jäi vist peaaegu täiesti puutumata. Hehee, eks me olimegi kõik üsna õhinas, aga peamiselt ikka sellepärast, et kingisaajate reaktsiooni näha. Mina sain kingiks ihaldatud telefoni, sellist kinki ei osanud oodata. Ma eeldasin, et saan aktiivsusmonitori, aga kus sa sellega.(ei tasu mind nüüd tänamatuks pidada, ma olen igatiiii rahul oma kingiga) Ah ja muidugi nägi mu kallis mees pakkimisega kurja vaeva, et mina hiljem omakorda kurja vaeva peaks nägema. Oli tükk tegemist küll.

Meie traditsiooniks on olnud jõuluistumine teha 24.dets. Kerge jõulumeeleolu jätkus ka 25.dets, siis küpsetasime ühiselt piparkooke.

Kuidas veetsite teie oma jõulud? Millised on teie traditsioonid seoses jõuludega? Kas liialdasite toiduga?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s