Ükski aasta ei ole nii pingeline olnud

Mida aasta edasi, seda vähem on alles seda sooja jõulutunnet. Nüüd on ilmselt asi juba selles, et koduks on meil korter ja me ei ole saanud seda veel enda jaoks piisavalt hubaseks ja mõnusaks muuta.

Suur osa asju on siin endiselt ajutisi,(ja nagu öeldakse, igavesi)mis ei aita kindlasti hubasemale õhkkonnale kaasa. Aga mis sa ikka noore perena teed. Ma vaatan ja otsin netis ringi ja tean täpselt mida vaja on, aga käed on seotud. Hinnad on krõbedad, aga samas ei ole ka. Siis on juba trantspordis kûsimus. Näiteks nägin ma müügis täpselt sellist kappi, mis sobiks lastetuppa imehästi, hind nii hea, aga asub Viimsis ja kapil pole uksi ees. Njah, jama.

Tegelikult ei tahtnud sellest rääkida. See aasta on sõpradele ja perele kohe eriti raske kingitusi valida. Ma plaanisin olla see aasta tagasihoidlik, mõneti on see ka õnnestunud. Lastele on jõuludeks pigem tagasihoidlikum kingipakk, sest noh, novembris oli mõlemal sünnipäev ja sai päris suur summa kinkide alla pandud. Ega seegi valik kerge polnud. Ma ju tahan pigem vähem mänguasju, kui rohkem. Mõttetu nänn ei tõmba ja arendavaid asju nii raske leida, just 4-aastasele.

Elukaaslasele pole suutnud siiani midagi välja nuputada, vanematele on idee olemas, aga teostust veel mitte. Selle ideeni jõudmiseks läks juba üüratu aeg. Kuna ma olen väga pigem praktiliste kingituste pooldaja, siis küünlad, odavad ehted ja kommid ei ole minu tassike teed. Kui inimesed on mulle olulised, tahan neid rōõmustada parimal võimalikul moel. See tähendab võimaluste piires. See aasta on ka nii, et sõbrannade lastele otsustasin mitte kinke teha. Õudselt tüütu tegelikult, kui kõik su lähedased sõbrannad on lastega. 😃 Jääb ju ikka kerge süütunne, aga õnneks on nad arusaajad.

Mis kummaline aasta see selline on, et niii pingeline on just jōuluaeg. Ei ole veel ükski aasta sellist asja olnud.

Mis ma veel öelda tahtsin, jäi kuskil arutelu silma. Tegelikult ei PEA kinke tegema. Kui see muutub kohustuseks, ei saa sellest rõōmu tunda. Kõigile tuttavatele ei PEA kinki tegema. Kui vaevata oma pead sellega, et äkki keegi solvub, siis noh… ongi pingeline. Kui keegi tõesti solvub, on see temast lapsik.

Eelmisel aastal pidasime jõule oma kodus. Vanemad, vend ja sõbranna tulid siis siia. Aga tundsin siiski, et ei olnud päris õiget tunnet. See aasta lähme minu vanemate juurde, majas ahjusoojuses on hoopis teine tera. Ma nii kui nii elan poole kohaga seal, kui meest kodus pole. 😃 Mõni võib arvata, et on alles memmekas, aga eks ma ju natukene olengi ja üldse ei häbene seda. Ma naudin oma perega koos olemist.

Jõulutundest veel nii palju, et kui lapsed on juba piisavalt suured, et naudivad jōule täiel rinnal, tuleb endal ka see õige tunne sisse. Laste siiras rõõm on nakkav.

Pildid on selliselt, sest tellin pildid paberkujul ära ja kustutan arvutist/telefonist.

Sõbranna minu beebi ja enda beebiga.

Kuidas teie see aasta jõule tähistate? Kas tunnete samamoodi, et kuidagi väga pingeline on?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s