Väljakutse endale-nädal 3

Lausa kohutav, kui raske on iseenda ootustele vastavuses olla. Aega jääks nagu väheks iseendaga tegelemiseks. Ilmselt on süüdi minu organiseerimatus. Lastel on rutiin super hästi paigas ja siis olen mina, kes teeb kõike siis, kui saab või ei tee üldse, sest lihtsalt nii väsinud on olla.

Ma liikusin see nädal rohkem, peaaegu iga päev ja üle 3-kilomeetri.

  • 1 tass kohvi päevas- kahel päeval libastusin ja jõin kaks tassi päevas.

  • 2 tubast trenni matil. Omaette eesmärk on vähemalt 1 neist pildile jäädvustada- matil tubaseid trenne ei teinud, seega polnud ka midagi jäädvustada. See oligi see koht, kus ajast ja energiast jäi puudu. 😟

  • Nii palju kui ilm lubab, siis 3km päevas kõndimist- see eesmärk sai ilusti tehtud ja ehk korvab ka puuduolevad matitreeningud.

  • 2 suhkruvaba päeva- kahel päeval suutsin ma alustada sellega, aga ikka peitus kuskil mingi suhkur ja feilisin seekord.

Ma ju ütlesin, et liiga suuri eesmärke ei tohi endale seada. Ilmselt peab siis veel vaiksemalt võtma. Mind ajab lausa hulluks, et ma ei saa oma kodus olevat kahte kaalu absoluutselt usaldada. Õudne. Võib-olla nii ongi parem, sest kui liiga palju kaalule mõelda, ei jõua ma kuskile.

Täna tahan ma tegelikult rääkida ühest probleemist nimega diastaas-sõna “diastaas” tuleneb Vana-Kreeka sõnast “diastasis” ja tähendab “vahe/lõhe”. Diastaasi korral kõhu eesseinas olev valgejoon laieneb ning kõhusirglihase kaks lihaskõhtu eemalduvad teineteisest. Diastaasi esineb sünnitanud naistel ligi 60%-l, kuid seda võib esineda ka mittesünnitanud naistel, meestel ja lastel.

Ma olen varem sellest kuulnud ja põgusalt ka lugenud, aga ei osanud mõelda, et ka mul endal võib see olla. Ma kahtlustan, et see tekkis juba peale esimese lapse sündi, sest kõht on mul olnud probleemikohaks pikalt. Lisaks on mu kaal kõige suurem, mis üldse olnud. Miks ma arvan, et mul on diastaas? Seda on lihtne kodus kontrollida- oled pikali, kõverdad oma jalad, tõstad pea veidi õhku ja katsud sõrmedega nii, et sõrmed asetsevad risti kõhu sirglihase ja talje vahel, naba piirkonnas. Minul tundub olevat see vahe kuskil 2 sõrme, aga ei usalda päris täpselt enda kontrollimist. Huvitav, kas perearst oskaks midagi öelda? Tean, et spetsialiste sel alal on Eestis vähe ja aega on raske saada.

Täna jäin mõtlema ka sellele, et diastaasi kahtluse korral pole ka tark mõte last kõhukotiga kanda, aga ometi pean ma seda tegema. :/ Olen üritanud end vähemalt nii palju kontrollida, et last tõstes ei lükka kõhtu ette vaid tõmban sisse, pingule. Kui keegi oskab selles osas mulle rohkem infot anda, ootan huviga.

Seekord on nii, et ma sean endale eesmärgiks saada enda toitumine paika ja jalutada nii palju kui võimalik. Tass kohvi päevas on endiselt päevakorras, see nädal on see ideaalselt õnnestunud. Lisaks on toitumine ka siiani päris hea olnud, võrreldes eelnevaga. See nädal saab juba läbi tegelikult ja postituse lõpetan suure hilinemisega.

Lõpetuseks lisan kollaaži sammude arvust, mis eelmine nädal tehtud said.

Advertisements