Räägime naabritega arvestamisest

Olen elanud enamuse oma elust eramajas, kus naabritega suurt arvestama pole pidanud, põhimõtteliselt vaba voli kõike teha. Pargid, kuhu tahad, kuulad muusikat nii kõvasti, kui soovid, räägid sellisel toonil, nagu heaks arvad ja kõnnid kasvõi nagu elevant.

Ometi olid ka eramajas elades mingidki reeglid, ma ei pannud tümpsu lõugama lapse uneajal, sest ma ei näe põhjust, miks peaks üldse laps lõugava muusika saatel magama. Veelvähem sellega harjuma. Ma arvestasin oma ema-isa-venna-õega, tegutsesin vaikselt, kui nemad magasid ja palusin ka lapsel vaikselt olla. Beebieas lapsega on muidugi teine lugu. Kõndisin ka normaalselt, mitte kand-varvas pauguga maha, et terve maa väriseb. Ja seda kõike päevasel ajal, mil otsest öörahu ei olnud. Öörahu aeg on niigi iseenesest mõistetav, et ollakse rahus ja vaikuses, samas, mis kellast alates algab öörahu? Ma lähen ise tihti 21-22 magama, laps veel varem, aga siis veel öörahu ju pole? Igatahes, kuhu ma selle jutuga jõuda tahan.

Nüüd, kui ma viibin juba päris tihti korteris, olen aina enam mõelnud kõige selle peale. Millega ma peaksin ümber harjuma, kuidas ise käituma, mis siis saab, kui beebi ka majas on? Minu jaoks on kuidagi nii elementaarne, et korterelamus osatakse teineteisega rohkem arvestada. Paraku ma eksisin ja negatiivseid kogemusi juba kamaluga käes.

Loogiliselt võttes peaks ju näiteks kõndides arvestama alumiste ja kõrval olevate naabritega, sest me teame, kui hästi kostavad seinad läbi. Ma ei luba oma lapsel väga kõvasti joosta või kõndida ja ise olen ma niikuinii harjunud suhteliselt pehmelt astuma. Paraku kõik nii ei arva ja vahel on see üpris häiriv. Sama lugu on näiteks muusikaga, ei saa ju seda tümpsu kuulata nii kõvasti, kui heaks arvad, ikka mõtled automaatselt naabrite peale. Alles mul siin oli juhus, kus kõva muusika tõttu ei saanud laps uinuda. Kas see tähendab, et mu laps on vati sees kasvatatud või, et ma ei oska üldse oma last/lapsi kasvatada? Eks inimeste mõttemaailm ole erinev, kuid mina sellise asjaga paraku ei nõustu.

Edaspidise peale mõtlen ma juba hirmuga. Sest, kui ma beebi koju toon ja öörahu saab paratamatult häiritud, ei taha ma ettegi kujutada, kuidas majaelanikud sellega kohanevad. Majas elades oli sellevõrra lihtsam jällegi, ainus murekoht oligi see, kuidas mu töötavad vanemad öösel magada saavad.  Minu õnneks juhtus harva, kui nende uni häiritud sai ja ega nemad mulle seepärast turja ka ei karanud. Meil siin kortermajas üldse peenikest peret väga palju tulemas ja tunnen kaasa naabritele. Loodan vaid nende mõistvale suhtumisele, sest noh, ka neil kunagi olid pisikesed lapsed ja ei teibi beebil suud kinni. Mul on tegelikult tükk tegemist pojagagi, sest ta on harjunud tänu majas elamisele veidi kõvemini rääkima, ega siis ei osanud sellele suurt tähelepanu pöörata ka.  Olen sessuhtes optimistlik, et küll kompromissi leiame.

Teine teema on parkimine ja parkimiskohad. Kuna siin veel korteriühistut moodustatud pole, ei ole ka otseselt ära märgistatud autode kohad. Seega, pargitakse sinna, kus parasjagu ruumi on- ruumipuudus on siin ka, külalistele kohta ei jagu. Ometi on vähemalt üks inimene mingi koha omastanud ja hoidku alt, kui “tema kohal” pargitakse. Minumeelest oleks ju õiglane lahendus leppidagi kokku, kus, kelle koht on, sest praegu on kõik nii segamini ja probleemid kerged tulema. Näiteks minu ema, mulle külla tulles, ei pea teadma, kus, kelle koht on. Samamoodi ei pea mu sõbranna teadma, et ühte ratast murule parkida EI TOHI. Samas ei tee nad seda sihilikult vaid teadmatusest ja püüdes teistega arvestada. Samuti ei ole mina veel kursis täielikult kogu selle korraga siin, aga noh, nüüd on see mulle läbi suure sõimu selgeks tehtud. Kahju on, kui puudub võime rahulikult asju arutada. Loodetavasti ei pea ma rohkem sellise vihaga silmitsi seisma, lähen nii veel enneaegselt sünnitama. 😀
Vanasti mindi ikka külakostiga naabritele külla, tänapäeval on kombeks end kohe kehtestama asuda. Mis seals ikka, tuleb harjuda.

Kas teie korteris elades, olete pidanud leppima kõva muusika, trampimise
ja laamendamisega?
Kuidas on teil parkimine korraldatud?
Kas on, hoolimata ühistu puudumisele, kehtestatud kindlad n-ö kodukorrareeglid?
Milliseid probleeme on teil oma naabritega ette tulnud?

Advertisements