Uus kaaslane, lapsel pole õigust elatisrahale

Olen taaskord päeva korda võtnud elatise teema. Uskuge või mitte, ma pole siiani seda lapse isalt välja nõudnud. Ja nüüd, erinevaid õigusi ja kohustusi arvesse võttes hakkan isegi kahtlema, kas on mõtet. Samas süda ei anna rahu, mu jaoks on endiselt ebaõiglane, et üks vanem on end lihtsalt vanemlikest kohustustest vabastanud, ja lööb teiste kulul lulli. Mis nii viga elada, eks. Kellel ei ajaks selline asi verd keema.

Mis mind aga ajendas siia sellest kirjutama tulema, oli artikkel, mida juba varem lugenud olen, aga tekitas endiselt emotsioone.

Selliseid lauseid, nagu pealkirjas, ütlevad välja inimesed, kes näevad kogu teemat ainult enda vaatenurgast, kes nina eest kaugemale ei vaata. Kahjuks elus ei käi nii, et seadused ainult ühest kogemusest lähtuvad. Kes iganes see noor lugeja oli ja aastal 2015 pani kirja midagi sellist:”Olen noor naine ja esindan alimentide maksmise poole pealt mehi. Minu arust on ebaaus, kui pärast lahkuminekut jääb laps ema ja tema uue kaaslasega ning mees on neile kohustatud toetust maksma. Alimendid on väga ausad, kui tegu on näiteks üksikvanemaga, kes on lapsega kahekesi jäänud. Kui võtta ette Eesti eriti närune palk, siis kuidas peaks mees alustama uut elu — uues kodus uue perega? Minu arust oleks igati õiglane see, et lahutuse korral uurib notar naise majanduslikku seisukorda mingi aja jooksul ja paneb paika, kas abiraha on vajalik või mitte. Kui on, siis peaks miinimum algama nullist. See on ebaaus, kui naine alustab suhet uue mehega ja neil ka ühine rahakott tekib. Mees teenib hästi ja hoolitseb lapse eest ning lisaks sellele peab endine mees veel neile pea 200 eurot kuus peale maksma. Miks ma seda räägin? Sest see on ikka päris hea summa, mida iga kuu ära enda närusest palgast ära anda. Mis mehele peale arvete ja laenu maksmist kätte jääb? Laps on muidugi kõike väärt, aga minu arust see ei ole võrreldav 195 euroga kuus kui meie näruse riigi närune miinimumpalk on 390 eurot. Minu tuttav mees maksab mitusada eurot iga kuu enda naisele, kellel on uus väga heal järjel mees. Isegi nii heal, et naine otsustas töölt ära tulla. Last ei näidata, vahest tahetakse näha siis tuleb enne kaua pugeda, sest kui julgetakse midagi valesti öelda polevat ta oma lapsele piisavalt hea isa. Häbi!”, tea, et elus ei ole kunagi asjad ühepoolsed ja nii must-valged. Seda teemat on juba nii palju leierdatud, aga ikka veel ei suudeta aru saada, et mees ei saa oma last jätta mingi teise mehe kasvatada. Tundub, et seekord kirjutas see noor naine vaid oma tuttava sõbra kogemusele toetudes. Mind huvitab, kas naine ka sellise stsenaariumi peale sama kirjutaks:” Mees keeldub last toetamast ja nägemast, kuigi talle on seda võimalust kordi ja kordi pakutud. Naine on leidnud 2,3 aastat peale lapse sündi endale kaaslase, kuid mismoodi pidi naine hakkama saama enne seda? Naine ei ole siiani alimente peale pannud, kuid nüüd soovib seda siiski teha.” Jah, tal on nüüd mees, kes last ja naist üleval peab, kuid see ei tähenda, et isa enam isa ei ole. Mind isegi ei huvitaks raha, kui isa oma lapsega algusest peale oleks tahtnud koos olla ja omavahel normaalselt suhelda. Paraku kõigil nii ei lähe, hoolimata pingutustest. Siinkohal mõtleks iga terve mõistuse juures olev inimene lapse heaolule. Seda ma ka püüdsin, pakkudes lapse isale erinevaid variante, aga tulutult. Mulle on öeldud, et olen vaid raha peal väljas ja poja peale üldse ei mõtle. Miks teha üldse suud lahti, kui detailset informatsiooni olukorra kohta ei oma? Võtan õiguse ja ütlen samamoodi:”Häbi!”

Millised on teie tunded ja mõtted seoses selle teemaga? Kas olete tundnud hukkamõistu, ilma, et teid tundma on õpitud? Miks?

Advertisements

4 thoughts on “Uus kaaslane, lapsel pole õigust elatisrahale

  1. Noorte suurim viga- kohe voodi. Aega on kiire asjaga ja eks oma vitsad (rumalus) peksavad. Kui suhe polnud piiritletud kunagi suhtena, vaid õnneliku väljaskäimisena, siis kui mina rasedaks jääks, mehelt raha ei ootaks. Kui olekski suhe ja kooselamine või kihlatus/abielu, siis muidugi.

    Meeldib

    1. Suhe kestis pea 2 aastat, ei ütleks, et see oli vaid deitimine.
      Ausalt, ma ei oodanud mingit raha, vaid osalust lapse elus, kuid seda pole siiani. Kui vanemateks saadakse, ei loe siin enam see, mis tasandil suhe on/oli.

      Meeldib

  2. Kui minul peaks kunagi tekkima olukord, kui meil lapse isaga asi ei suju ja mulle tekib uus kaaslane, siis kohe kindlasti ei ole minu uus kaaslane kohustatud hoolitsema materiaalselt lapse eest minu endisest kooselust. Oma lapse vajaduste eest (ja mitte ainult materiaalsete) hoolitsemine on ikka lapse isa kohustus.
    Küll aga ei kujuta ma ette küsida raha, aga samas keelata lapsega kohtumist. Kui isa ei ole lapsele otseselt ohtlik (olgu see siis vägivald või lihtsalt väga halb elustiil st alkohol ja narkootikumid), siis ema kannatada saanud uhkus ei loe. Lapsel on õigus mõlemale vanemale.
    Aga kui isa keeldub last tunnistamast, siis kehtib reegel ” kui sa kardad kureonu, tõmba peale kummitoru” ja pole karta, et tekib tahtmatuid kohustusi.

    Liked by 1 person

    1. Olen sinuga väga nõus. Ma iga kell eelistaksin seda, et isa tahaks lapsega koos olla, kui raha, aga näed paraku nii pole. 😟 Mäletan korda, kus ta soovis last näha, ma olin positiivselt üllatunud. Läksin kohale, oli alkoholi tarvitanud ja kogu tema tähelepanu koondus mulle, aga mitte lapsele. 😕 Ja kui kunagi peakski tahtma lapsega koos olla, siis mitte mingil juhul ilma minu juuresolekuta.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s