Üksikema=lõtvade elukommetega naine?

Ma tulin siia, et lõpuks ometi üks postitus korralikult otsast lõpuni valmis kirjutada. Minu laiskus on mind nii häirima hakanud, et paha hakkab. Hiljuti sain ühe huvitava arvustuse omanikuks. Või õigemini minu blogi sai- Minu postitused koosnevad kümnest ritta seatud sõnast, seega pole mõtet lugeda. Igal blogijal on paremaid ja halvemaid aegu. Ma kirjutan selleks, et oma mõtted kirja panna, mitte selleks, et mingitele standarditele vastata. ;)Aga nüüd teema juurde.
Praegu on käsil Aasta ema kandidaadi valimine. Üks häirivamaid tingimusi, mis  seal seatud, on see, et üksikema ei sobi aasta emaks. Te võite isegi ette kujutada, kui punaseks see mul harja ajab.  Neid artikleid on juba omajagu ilmunud, erinevate arvamusavaldustega. Alguse sai see vist Ringvaate saatest, kus proua Siiri Oviir neist tingimustest rääkis. Mina lugesin sellest hiljem õhtulehes ja seal jäi kajama selline õudselt üldistav lause:”Oleme taotlenud parimat võimalikku lastele. Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kellel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa,” ütles Oviir. “Kuskile tuleb piir tõmmata.”
Meil siis kõik üksikemad vahetavad mehi nagu sokke? Olen võib-olla naiivne, aga ma kardan, et Eestis on väga väike protsent naisi, kes teeb lapsed erinevate meestega ja jookseb järgmise juurde. Ma ei saa aru, kuidas üks täiskasvanud naine saab nii rääkida ja mõelda. Jah, me saame aru, et Naisliit ei hakka enam reegleid ümber tegema, kuid päris nii jõhkralt peale lennata oma arvamusega.

Mille poolest see abielus ema üksikemast parem on? Emad armastavad oma lapsi ühtviisi. Nii palju paare on vabatahtlikult vabaabielus ega pea abielu nii tähtsaks. Kui vastikult see kõlab:” Üksikema ei vääri aasta ema tiitlit.” Siinkohal ei mängi üldse rolli see, et ma ise olen üksikema staatuses olnud, õiglus minus pesitseb nii või naa.
Ma ei arva, et tiitlit ei vääri abielus emad, lesed, kärgperekonna emad, vaid, et üksikemasid ei tõugataks nii julmalt välja. Igasugu kommentaare lugedes tuleb lausa pisar silma, kui empaatiavõimetud eestlased vahel on(ma ei üldista).
Kõige enam meeldis mulle Marina Kaljurand’i arvamus sellest prallest, mida saab lugeda SIIN
Ma ei hakka tema lauseid eraldi välja tooma, sest tekst on pikk ja teil on mugavam õhtulehest lugeda.
Sain nüüd selle teema südamelt ära ja loodan südamest, et järgmistel aastatel on Aasta ema tiitli kriteeriumites pisikesed muudatused tehtud.
Pilt googlest

Lugemiseni,
Deini

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s