Tegin testi

Minu beebi lood jõuavad teieni palju hiljem, kui need kirja olen pannud, sest ei taha veel kõigile kuulutada. Kuigi peab tõdema, et kiusatus on suur. Siiski loodan, et kõhubeebi kasvamist on teil huvitav lugeda ka tagant järgi.

Kuidas ma beebiootusest teada sain?
Esimene kahtlus tekkis siis, kui menses veidralt hiljaks jäi, kuigi ebaregulaarne oli see mul niikuinii, seega lootma ei hakanud. Kui aga rinnad valulikuks muutusid, tekkis ärevus, sest valutasid need mul viimati siis, kui poja veel rinnapiimal oli. See oli igatahes esimene ohumärk, peale selle lisandus ka veel väsimus, mille ajasin esialgu kevadväsimuse kaela. Mees küll mainis mitu korda, et rinnad nagu suuremad, mina jälle ei uskunud. 29.03.17 hommikul tegin testi ja see osutus positiivseks. Esiti ma värisesin tükk aega, ei suutnud ju ometi uskuda. Poja ajal sain beebiootusest teada neljandal kuul, kuid nüüd juba üsna algstaadiumis. See tekitab omakorda pinget, et beebi ometi alles jääks ja, et temaga kõik korras on.  Nüüd ootan aega, mil saan arsti juurde kontrolli minna, kuid see venib, sest saan seda teha alles siis, kui poja terveks saab ja lasteaeda läheb. Miks nii? Sest ma ei ole nõus veel vanematele sellest rääkima, praegu ei paista veel midagi välja ka. On teada, et see ei meeldi neile, olen nii noor jne, aga olen kindel, et varem või hiljem nad lepivad sellega. Kõige positiivsem on see, et jätsin päevapealt suitsetamise. Olen varemgi öelnud, et kui peaks beebiootele jääma, siis sellega teen lõpparve, kui enda pärast ei suuda jätta, siis beebi huvides kindlasti.

Millised vaevused mul esinevad?
Nagu eelpool mainitud, siis rinnad on valusad, väsimus taob jalaga. Iiveldust ja oksendamist otseselt ei ole, kuid kõhus on tihti veider tunne, söök ei taha alla minna, kuigi kõht on tühi. Isutab kõige värske järele, eriti viinamarjad. Näiteks täna hommikul (30.03) mõtlesin, et söön poja pudru lõpuni, ei olnud ma enne pudruinimene, ei ole ka nüüd, hea, et oksele ei hakanud. Enamus toite käib suus ringi, see on kõige nõmedam. No ja loomulikult see pidev pissihäda tunne, kuigi ega midagi ei tule väga. Kõndida ja samal ajal rääkida on ka päris raske, sest hingeldama võtab kohati.

02.04 on tekkinud iiveldus mõned korrad päevas, siis, kui kõht on liiga täis või liiga tühi, õnneks välja midagi veel pole tulnud ja loodan, et see ka nii jääb. Vahepeal oli iiveldus nii häiriv, et nutt oli koguaeg kurgus. Ja nagu enamus juba teavad, ei esine iiveldust ainult hommikuti, minu puhul päev läbi ja õhtul voodisse jõudes muutus see eriti hulluks.

11.04 vanemad on rasedusest teadlikud ja peale neile rääkimist on iiveldus kadunud. Ei tea, kas see oli nüüd lihtsalt kokkusattumus või tõesti mõjus pingelangus mulle nii. Igal juhul on mul hea tunne, et sain räägitud ja reaktsioon oli täpselt selline, mida ootasin-ei midagi positiivset. Kuid tean, et kõik saab vaid paremaks minna ja palusin emal minusse uskuda. Ei ole ma sugugi nii läbikukkunud, kui kõrvaltvaatajale tundub. Ükskõik, mis olukord teil on, laste pärast ei jää veel elu seisma ja elamata. Olgu, jah ma ei jõudnud enne teist last gümnaasiumi lõpetada, aga lõpetamata see ei jää.
thOT1I4T4L

Lugemiseni,
Deini

Advertisements

Pildipostitus

Oii, kui vähe ma oma blogiajaloo jooksul olen pildipostitusi teinud. Mulle meeldib pildistamine, aga mulle pole selleks õiget kätt ja annet antud.
See mind õnneks ei takista ja minu parimaks modelliks siiani on ikka mu armas poeg.
Käisime eilsel kaunil vastlapäeval Karksi loodust avastamas. Kevad poeb vägisi hinge ning sellega koos ka kevadväsimus. See vist ainus negatiivne pool.
Tegin enda ja poja jaoks 1. märtsi puhul päevakava, mida jälgides on lihtsam rutiini juurutada. Mitte, et seda poleks, aga on mõned üksikud asjad, mis endal pidevalt meelest läheb. Ah, mis ma ikka lobisen, näitan parem pilte.

Lugemiseni,
Deini