Dargo 2 ☺

Mu pisikene beebi on nüüd saanud 2-aastaseks. Ei oskagi kohe selle teadmisega midagi peale hakata, tundub, nagu alles ma sain ta haiglas oma kõhule, alles ma valasin õnnepisaraid, alles ta oli esimest päeva kodus. Esiti tahaks, et ta oleks veel beebi, siis jälle, et oleks suur ja arukas, küsiks minult küsimusi, peaksin temaga dialooge jne. Kuid arvan, et alati on parem võtta sellest hetkest viimast, kus me praegu elame. Mul on väga hea meel, et mul on nii armas poja, et ma saan just praegu nautida temaga koos olemist.

Tulles nüüd selle sünnipäeva juurde, siis pidu ei olnud. Sõbranna käis oma lapsega külas, tõid kingituse, lapsed mängisid veidi ja oligi aeg koju minna.

Kingituseks sai Dargo minu poolt pillide komplekti ja loomapusle, minu vanemate poolt suure kastiauto, sõbranna Meriliinilt kaelussalli ning Sirlilt laua ja tooli komplekti. See oli meil n-ö kooskõlastatud, esialgne plaan oli see pojale ise kinkida, aga Sirli soovis vist meie raha kokku hoida, hehe…

Südames ma vast oleks soovinud midagi suuremat, sest 1.sünnipäev kadus samuti käest, tänu haiglas veedetud ööpäevale. Ega kui rahaline seis on nagu ta on, siis veidi kehva miskit korraldada. Kui aus olla, siis ma andsingi kergelt alla ja oli seetõttu väike tüli mul emaga. Õnneks said meie erimeelsused lahendatud, järgmine aasta paremini.

Lugemiseni,
Deini

 

Advertisements

18

Miskipärast oli minu kujutluses see täisealiseks saamine kuidagi põnevam. Võib-olla oleks isegi olnud, kui mul poleks last. Aga ega ma nüüd last sellepärast ometi süüdistama ei hakka. Kui ikka endal sissetulekut ei ole, piiratud võimalused ja sõpruskond väike, siis ega suurest peost unistada pole mõtet.

Põhimõtteliselt mingit õiget tunnet ma kätte ei saanud, õnne sooviti vaid fb vahendusel, ükski sõbranna kohal ei käinud, kaks kingitust sain samal päeval, Veikolt suure pildi ja endiselt sõbrannalt mälestustetahvli. Kahjuks on tänaseks meie sõprus hääbunud, ju meie isiksused ei sobinud kokku.
Vanematelt sain jõulukingi-ja sünnipäevakingi koos.
Sünnipäeva õhtul oli mulle lohutuseks ka laud kaetud, tulime siis Veiko ja Dargoga Tallinnast, selline ootamatu reis oli. Vahelduseks täitsa tore.
Kuna mul oma 18.sünnipäevast mingit erilist mälestust ei ole, siis näitan lihtsalt mõnd pilti.

Ja, et see siin ei tunduks jumala eest mingi halamisena, siis praegu pole ma sugugi halvas tujus või nördinud. 😀 Võib-olla 19.sünnipäev tuleb hoopis midagi teistsugust.
Aga küsimus ka teile.
Kuidas möödus teie 18.sünnipäev? Kes veel 18 pole, siis kuidas plaanite pidada?
Lugemiseni,
Deini


13744266_269671886753279_1355208410_n

1 AASTA :) :)

Olen jäänud nii mõnegi teema kirjutamisega veidi hiljapeale, aga parem hilja kui mitte kunagi. Hakkan nüüd oma sulest postitusi tulistama, mis kuuluvad veel vanasse aastasse. Ei ole mõtet neid uude kaasa vedada, jäävadki muidu kirjutamata.

Endalgi raske uskuda, et juba 1 aasta ja peale olen siin kirjutamisega tegelenud ja selle käigus arenenud. Avastanud palju palju huvitavaid blogisid ja neid jälgima jäänud, ammutanud neist inspiratsiooni. Enne alustamist polnud mul aimu ka, mida siin kajastama hakkan, kas mul üldse ideid tekib. Kuid kui kirjutamine on kirg, siis teemadest juba puudust ei tule, pigem vahel napib aega ja õiget tuhinat pole peal. Ma võiksin ju kirjutada igapäevaselt, aga ei näe sellel mõtet, kui kirjutatu on robotlik. Mulle meeldib lisada emotsiooni ja tunda, et kõik, mis kirja panen, jookseb sujuvalt, et ma ei pea pingsalt mõtlema, kuidas üht või teist lauset kirja panna.
Ehk siis, kirjutan alati vaid siis, kui tunnen, et jutt jookseb sujuvalt. Mõnikord loen teisi blogijaid, kadestan neid, kõik, mida loen tundub mängleva kerglusega kirjutatud, miks siis mina pean pikki pause, sest motti pole?

Aga ma ei peagi kellegi sarnane olema, tulen siia siis, kui leian endas selle õige tunde. Ja nii jääb see ka edaspidi.

Mis ma ikka lobisen, toon parem välja need kõige paremad ja halvemad kirjutised.

Ebaõnnestunud:
Minu riidekapp
Seriaalid

Õnnestunud:
Kuidas see juhtus?
Lõigud meie loost

Rohkem vast näiteid pole vaja, sest mu kallid lugejad saavad vajadusel ise ajas tagasi minna, uurida ja vaadata, kas ja kui palju olen edasi arenenud.
Mõni aeg tagasi. 😀
kall-007

Lugemiseni,
Deini

 

Jõulud 2016

Ei saa ju mina ka alla jääda, panen kirja meie jõulud aastal 2016.

Rääkisin siin juba varasemalt, et see aasta on kodud jõuluehteis juba õige varakult. Nüüd ma mõistan, et seda ei saa üldse pahaks panna. Ka meie kodus olid esimesed ehted juba esimesel advendil, kuuse ehtisime kolmandal. Kuna eelmine aasta olid jõulud mustad, siis järelikult nii ilmaprognoos kui ka sisetunne ütlesid selle aasta kohta sama. Kahjuks valgeid jõule nautida ei saanudki, see eest enne jõule, kui lund vähekenegi maas oli, sai tuledesära ja jõulutunnet siiski veidi tubadesse lasta. Seega, jõulutunnet oli enne jõule kordades rohkem.

Tänaseks on pühad läbi, aga meeleolu puudub siiani. Selleks on päris mitu põhjust. Esiteks jäi ema päev enne jõululaupäeva haigeks ja paranemise märke ei ilmutanud, ka jõululaupäeval kõndis ringi nagu zombi. Söögi tegemise juures veidi jaksas aidata. Täna juba veidi parem. Teiseks Veix on nii jõulupühad kui aastavahetuse tööl, aga parim kink on ju lähedastega koos olemine, teeb ikka kurvaks küll. Kolmandaks, olematu lumi. Aga ei tulnud siia ainult negatiivsete nootidega. Midagi oli ju positiivset ka.

See aasta otsustasime kingitused jagada hommikul, et Dargo elevus jõuaks ikka õhtuks jahtuda. Ja mis seal salata, ise kibelesime ka kingitusi avama. Nagu kord ja kohus, polnud kellelgi luuletusi ette valmistatud. Käigu pealt välja mõeldud kentsakad luuletused loeti siiski ette, seekord oli kingipäkapikk mu vend, muidu on olnud ema, aga tõbisena teda sellega vaevama ei hakanud. Dargo lõunaune ajal alustasime isaga esimesi ettevalmistusi jõuluõhtusöögiks. Plaanis oli ahjuliha, kartul, verivorstid, makaroni salat, kapsas, täidetud munad. Kõik see jõululauale rändaski, ainult munad läksid pekki, ise need enda peale võtsin. Munad jäid keedetuna liiga kauaks seisma, koor oli liialt kinni ja kakkus muna kaasa. Lisaks valgel munal on see lollakas viga, et munakollane on ühes ääres ja nii saab vaid üht muna poolt kasutada. Kehvasti küll, aga tehtud nad kuidagi said, maitse oli vähemalt tip-top.

Lauda istusime kuskil kella poole kuue aeg, pool tunnikest ja söödud saigi. Jumal tänatud, et laud oli tagasihoidlik, sest mine tea, võib-olla on aastavahetusel õige lookas, kuidagi peab ju tasakaalu saavutama. 😃

Kingitustest rääkides, siis see aasta ei jäänud vist kellegi kingitus viimasele minutile. Õige varakult sai kingitused soetatud ja mõni isegi kuuse alla. Et noh, aega praadimiseks oli.
Vastupidiselt paljudele mu tuttavatele, tegime meie peres kõigile kingid, ei jäänud ükski täiskasvanu ilma. See on meil justkui traditsioon ja teisiti ei kujuta ettegi. Ja no ei saa ka öelda, et kõik on olemas, tegelikult ju pole. Mina kinkisin koos isaga emale dormeo fliisist teki ja padja, mis leidis ka kohe kasutust. Päev hiljem selgus ka tõsiasi, et pole need dormeo tooted nii kvaliteetsed midagi, padi oli õmblusest lahti. Õnneks oli emal päeval selline moment, kus tal oli parem ja sai kohe nõela sisse lüüa. Isale kinkisime ühiselt uue telefoni, boonusena akupank, eelmine oli juba üsna väsinud. Vend sai hõbeketi, millest on juba ammu unistanud, tegelikult ei olnud talle üldse kingitust ette nähtud, sellest, miks, ma parem siin ei räägi. Aga ema süda läks siiski hellaks ja ei jäänud ka tema ilma. Minu kingitus on vist kõige väärtuslikum, vahet polegi, olen väga õnnelik. Olen peaaegu alati ehetest eelistanud kulda, hetkel on kolm kuldketti, millest kaks ootavad pikemat aega parandamist, kaks sõrmust, ühe kinkis ema mulle Dargo sünni puhul. Kingituseks sain vanemate poolt 100-eurose kullapoe kinkekaardi, Veiko poolt samuti 100-eurose kinkekaardi, kokku 200 eurot kullapoes šoppamiseks. 😀 Mida veel tahta? Sõbranna poolt on ka kingitust oodata, eks näis.
Dargo on meil suur maša ja karu fänn, temale kuuse all peitusidki need samad tegelaskujud, lisaks üks liikuv, laulev, vilkuv auto ja pehmed klotsid. Ka temal on mu sõbranna poolt kingitust oodata. Põnev.

Venis nüüd pikale see postitus, näitan teile natuke pilte ka.
Lugemiseni,
Deini

dsc_0882

dsc_1063

See pilt on minumeelest tohutult armas

dsc_1084

Meie tagasihoidlik jõululaud

dsc_1049

Minu päkapikk

Minu 1.töökoht

Minu esimene töö jäi küll üürikeseks, aga ma olen sellegipoolest super õnnelik, et mulle siiski võimalus anti.

Nimelt olen pikka aega hoidnud silma peal igasugustel tööpakkumistel, enamus on kahjuks sellised, mis mulle ei istu. Kas graafiku poolest või siis palga ning asukoha pärast. Poes töötamine oleks mulle hetkel kõige jõukohasem, arvestades haridustaset ja igasugust kogemuse puudumist. Kuna laps on tihti haige, korjab lasteaiast kõik viirused üles, siis ainus, mis kõne alla tuleks, on poole kohaga töö. Üks peaaegu ideaalne pakkumine jäi mul silma, kell 20-22 tööaeg, Viljandis, puhastusteeninduse alal, minuga võeti ühendust, sest kandideerisin. Vestluse käigus selgus, et palk oleks vaid kuus 170€-maksud, seega ma sõidaks juba päevaraha lihtsalt maha. Töö sobiks ideaalselt inimesele, kes elab Viljandis ja soovib lihtsalt lisaraha teenida. Ma pole kursis, kas hetkel see pakkumine veel saadaval on, aga kellele huvi pakkus, siis cv keskusest võib järgi tšekata.

Vahel näkkab ka siis, kui ise uurid ja kirjutad erinevatesse kohtadesse. Mina nii igaksjuhuks seda tegingi ja kirjutasin lasteaeda, sinna samma, kus Dargo käib, uurisin, kas abitöölist või asendajat oleks vaja. Üsna kiirelt sain vastuse, et eraldi abitöölise kohta lasteaias pole, aga arvestavad minuga ja võtavad ühendust. Mõne aja pärast mulle helistatigi ja pakuti, et oleks vaja koristajat asendada. Tööaeg kell 12-18. Nõustusin, tehti ajutine leping, 2 päeva sain käia, neljapäev ja reede ning oligi jälle Dargo haige. Nii minu asendusaeg läbi saigi, nüüd olen ootel, et ehk on vaja veel kedagi mingi hetk asendada. Sest, kui aus olla, siis sealne seltskond mulle meeldib, sõbralik ja rahulik. Keegi ei oota sinult võimatut. Olen mõelnud kunagi küll lasteaias töötada, aga noh, selleks on vastavat haridust vaja.

new-job-challenges

Selline see minu esimene töö oli, ja olen uutele võimalustele avatud.

Lugemiseni,
Deini

Esimene jõulupidu

Olen kui hiir urus olnud, ja nüüd tuleb terve rodu postitusi meie tegemistest.

Meil on siin Karksi-Nuias väga kokkuhoidev seltskond. Mitmes kohas toimuvad jõulupeod, lapsed kohtuvad jõuluvanaga, kommikotid ootavad. Mul on lust sellises väikeses linnakeses elada. Ausalt öeldes ei kipugi kuskile suurlinna tulede keskele. Oma sõbrannalt olen kuulnud, et nende kodukohas ei olda üldse nii kokkuhoidvad, ühiseid üritusi napib. Kahju sellest, seda enam on mul rõõm, et meie linnake ettevõtlik on.

Hetkel käib Dargo lasteaias lihtsalt käimise pärast, sest kooliga ma hakkama ei saanud ja püsivat tööd endale ka hetkel lubada ei saa, aga sellel siiski omad boonused. Tuues näiteks kasvõi just selle toreda jõulupeo lasteaias.
Oli kolm n-ö töötuba, ühes said lapsed meisterdada, teises piparkooke valmistada ja süüa, minu poja tegemisest polnud huvitatud, taigna tahtis ainult nahka pista, ja valmispiparkoogid maitsesid hästi. Kusjuures taigen pidi vist kokkade enda tehtud olema, mis on väga positiivne. Kolmandas said lapsed muinasjutu tegelaste Elsa ja Olafiga aega veeta. Neljas tuba oli jõuluvana pärusmaa, kommikotid. Suurematel lastel oli võimalus lugeda luuletust, mis tuli üsna kenasti välja. Rühmasiseselt pisikesi küll õpetati luuletust lugema, aga ega see lühikese ajaga selgeks ei saa.Mina totu unustasin täiesti ära, et tuleks ju endal ka Dargo eest luuletus välja mõelda, minu õnneks andis Jõuluvana kotikese niisama. Poja oli muidugi kärme kommikotti kohe lahti tegema. Esialgu tundus, et Dargo ei pelgagi Jõuluvana, aga see oli ekslik, lasteaias oli tuba hämar, lapsi palju, keskendunud oli ta vaid kommikotile. Laupäeval toimus ka meie külamajas jõulupäev, väga tagasihoidlik küll, aga olen otsustanud, et võtame osa paljudest üritustest. Endal põnev ja laps õpib ju samuti läbi kogemuste. Seal valmistasime ka piparkooke, meisterdasime kuuse, tantsisime, laulsime, kohtusime Jõuluvanaga. Vot seal kartis poja küll, oli nõus vaid minu süles olema. Aga mis sest, siiski esimesed kogemused ja seda ei saa pahaks panna. Eks ole omajagu vähe selgitustööd ka minu poolt olnud.
Kokkuvõttes on need üritused argiellu vaheldust toonud ja Dargol üksosa põnevust. Võimalik et järgmine sõit toimub Lotte Jõulumaale.

 

Millistel jõuluteemalistel üritustel olete teie juba käinud?
Kuhu olete minemas?

Ilusat jõuluaega kõigile.
Lugemiseni,
Deini