Soovinimekiri

Oh, kuidas ma igatsen seda aega, mil soovid olid väikesed ja ainult kingituste saamisest võis rõõmu tunda. Palun nüüd mitte valesti aru saada, mulle meeldib ka kinkida, aga see pinge ja ajurakkude pingutamine, mis sellega kaasneb, on kuidagi koormav. Lõpptulemusena muidugi pereliikme, sõbra rõõmu silmis on südantsoojendav näha. See aasta meie peres kingituste tegemine on kuidagi keeruline,sest mulle ja isale on kingitused mõeldud kogu pere poolt, aga vanematele siis tuleks eraldi laste poolt. Samas pojale tuleb ka nagu meie kõigi poolt, lisaks mu sõbrannad ja Härra, kes on n-ö minu õlul.
Eks näis mis saab, õhin on juba sees küll, kuigi november pole veel läbigi saanud. 😀

Mis on aga minu salajased soovid, mida jõuludeks tahta?

Tegelikult on soove palju palju, aga püüan kõige tähtsama ritta seada.

1. AKTIIVSUSMONITOR- Kooskõlas toitumis-ja treeningkavaga tõstaks see mu motti mitu korda kõrgemale.  Võimalik, et kui keegi tore tegelane mulle neid kinkida ei taha, siis jõuab kunagi kätte see aeg, kus saan seda endale ise võimaldada.
2.TREENING-JA TOITUMISKAVA- Endiselt pürgin n-ö ideaalse vormi poole ja abikäsi kuluks alati ära, enim on silma jäänud Marek B. Kalmuse tegemised, kavad on võrdlemisi odavad ka, piiranguteta nõustamine jne.
3.KVALITEETNE KAAMERA-Kuna ma ei ole pojaga kuskile pildistama jõudnud, siis tahaks ise kätt proovida, pikemaajaline investeering ja lõppkokkuvõttes hoiaks hulganisti raha kokku. Telefoni kaamera teeb nii nirusid pilte ning digika laadija kadunud. 😦
4.RIIDEPOE KINKEKAART- Kapis haigutab pidevalt tühjus, oleks hea näiteks Takko poes mõni ilus ese välja  valida.
5. JALGRATAS- Oli ka sünnipäevakingituste soovinimekirjas, ei õnnestunud kellelgi mulle midagi säärast kinkida. Kardan ka nüüd, et siiski väga kauge unistus.
pizap-com14804880969761

Sellised tagasihoidlikud soovid siis. 😀 Tegelikult kõik üsna kallid esemed, hetkel lähtusin praktilisusest. Kuid uskuge, mind teeb õnnelikuks ka lõhnaküünal, mõni ehe või üksik riideese. Kõik on teretulnud.

Milliseid kingitusi teie oma kuuse alla ootaksite?
Või mida plaanite oma lähedastele kinkida?

Lugemiseni,
Deini

Advertisements

Vee joomine

Mul on koguaeg olnud vee joomisega probleeme. Alates sellest, kui alustasin kaalu langetamist, hakkasin pingsalt jälgima ja üles kirjutama kogust, palju vett tarbisin. Uurisin vee kohta palju, olulisim siis see, et vähemalt 8 klaasi päevas tuleks juua. Klaasist joomine minupuhul on nagu enda sundimine, põhimõtteliselt jõin klaasi korraga päris vägisi. Kahest klaasist hommikul ei räägigi, sest vesi lihtsalt käib suus ringi.

Minupuhul töötab veepudel, olgu see siis 0,5l, 0,75l või 1l. Pudel tühjeneb üsna kiiresti, siis joon küll vähem, aga tihemini ja alati peale sööki. Kui hommikul ärgates pudel öökapil seisab, siis käsi tõuseb esimese asjana seda võtma, vastik maik suust tuleb kuidagi eemaldada. Lapsega jalutama minnes võtan ka alati vee pudeliga kaasa, seda läheb vaja nii mul, kui lapsel. Pikalt olen siin-seal näinud seda kraanivee joomise üleskutse pudelit ja väga huvitab, kus seda soetada saab? Sellisest nõust jooks veel parema meelega.

wp_20161127_18_45_09_pro

 

Kui palju tarbite teie päevas vett või kui tihti tunnete selle järele vajadust? Kraanivesi või poevesi? Pudel või klaas?

Lugemiseni,

Deini

Meie 1.advent

Jõuluootus võibki alata, mõnelpool on juba ammu kuused, katusealused, toad kaunistatud. See aasta on kõik kuidagi eriti vara jõuluootuses. Eks see oli suuresti lume tõttu, endalgi tekkis kaunistamistuhin, ja kui Veiko veel 21m jõulutulesid ostis, siis noh, tuba sai paari päeva jooksul üsna siniseks. 😃 Kuuse tuppa toomisega veel ei kiirusta, aga naaberlinnas Abjas oli kuusk juba paar nädalat tagasi jõuluehteis. Pani lausa silmi sügama, et kas tõesti nii vara. Mis seal ikka, iga ühe oma asi.

wp_20161127_17_23_57_pro

Hommikut alustasime nagu tavaliselt, väga vara, öösel sain päris kehvasti magada, seega raske oli end voodist üles vedada, Dargo majandas omaette vist kuskil pool tunnikest. Kuna mul oli kindel plaan esimeseks advendiks ka suss aknale panna, Dargole muidugi, siis ehmatasin üsna kõvasti. Pidin eile õhtul sussi välja otsima, aga unustasin seda teha, seega hädavarjandina kasutasin üht lõvimänguasja. Ajas asja ära küll, sest ega ta veel hästi mõika, mis need päkapikud on. Küll see mõistmine ajapikku tuleb. Kõhklesin küll, et kas see aasta panna suss või mitte, aga mida varem, seda parem, on aeg näidanud.

Loomulikult sai ka esimene advendiküünal süüdatud ja hommik oli üpris õdus. Energiat mul mõttes jagus, aga füüsis ei tahtnud järgi jõuda. Lõuna saabudes lootsin veidi puhata, poja lõunaunne panna ja lihtsalt olla. Aga kus sa sellega, täna otsustas poiss, et ta jätab lõunaune vahele. Oi, oi, kui ammu pole sellist nalja olnud. Valmistusin selleks, et Dargo on ülejäänud päeva väga jonnakas, aga õnneks üsna talutav. Küpsetasin pannkooke ja Dargo vaatas Mašat ja Karu, tema lemmik hetkel. Telerit ei tohi mingil juhul kinni panna, siis on kohe kisa lahti.

wp_20161127_16_44_31_pro

 

Tänu vahele jäetud lõunaunele suikus poja kell 19.00 unne, mina naudin siin teed, vaatan aknast välja-õrn lumekiht on maas. Vaikuuus…

Mul on tegelikult kahju, et meil peres konkreetseid traditsioone ei ole, ühiseid ettevõtmisi jne. Mina südames tunnen advendiajal suurt soojust, aga tundub, et ülejäänud pere mitte. Mis teha, võib-olla kui mul kunagi õnnestub oma pere, ühises kodus luua, siis kujunevad ka armsad traditsioonid.

Mis tegevused on teil tavaks saanud jõulueelsel ajal? ☺

Lugemiseni,

Deini

Imeline päev #2 5.11.16

Mis sest, et november on, lumi maas ja eile oli lausa imelineeee talveilm-päike paistis. Taolise talve vastu pole mul mitte kui midagi. Tegelikult üldse, olen lõpetanud igasugu virisemise ilmastiku suhtes. Jah, halb ilm mõjutab küll tuju, aga selle vastu ma paraku ei saa. Asun siis päevaste tegevuste juurde.

Hommik ☺

Saime tavapärasest kauem magada, poole kaheksani-olen kindel, et eelmise õhtu pikk õueskäik tegi oma töö. Seekord ei tulnud Dargo mu kaissu, sest seal juba oli keegi ees. Mitte, et see teda takistanud oleks, sest varasemalt on ta ka meie kahe vahele tulnud kiusama. Seekord jutustas Dargo oma voodis päris pikalt, seega oli minul veidi ärkamiseks aega, tavaliselt on ta hopsti kohe ärgates voodist väljas. Kui eelmine õhtu Dargot ta uus kastiauto ei huvitanud, siis hommikul, nii, kui voodist välja sai, võttis oma auto ja paarutas sellega mööda tube ringi. Vahepeal leidis ta aega ka söömiseks, tema hommikusöök-kaks pool banaani ja porgandimahl, hiljem ka üks täisteraröst. Sel ajal, kui Dargo oli hõivatud autoga, sain mina oma kohvi juua ja hommikusöögi pintslisse panna-muna, kaks praetud singiviilu, täisteraröst juustuga. Samal ajal sain muidugi ka Härrat kadestada, sest tema põõnas rahulikult. Vahepeal käisin teda veidike silumas, et ehk ärkab üles, nii ebaõiglane, et tema kauem magada saab. 😃
14964301_1187777247947519_1006746113_o

Sada nägu sekundis.

Lõuna ☺

Selleks ajaks oli juba Härra üleval ja kohvi ka joodud, tegelesime pojaga, ja nii see kell läks. Oligi aeg Dargol lõunaunne minna ja Härra pidi rehve vahetama minema. Mina nautisin rahu ja vaikust, sõin lõunat-kartulisalat, täistera röst singi ja juustuga. Kirjutasin natuke siin blogi, millega ma muidugi valmis ei jõudnud. Uurisin netist Dargole sünnipäevakingitust, sest juba 15.november saab poja 2-aastaseks. Ma parem ei hakka siin isegi heietama, kui kiirelt see aeg läinud on. Peale lõunaund sõi Dargo kõhu täis-jogurt ja kartulisalat. Läksime müttasime kuni kella viieni õues, Sirli koos pojaga tuli ka Karksi, sai natuke lobiseda. Dargo on kuidagi väga kartlik, Sirli poeg, kes kohe saamas 3-aastaseks on tohutult abivalmis ja alati nii õhinas, kui saab Dargoga mängima tulla. Poja aga kardab seda abivalmidust-sõber soovis käest kinni võtta, poja tee pealt ära tuua, kukkudes püüdis püsti aidata jne, Dargo selle peale puhkes hoopis nutma. Üldse oli see õueskäik talle vastumeelne.

14971729_1187777177947526_1599527522_o

Ma ei ole suurem asi pildistaja-loodetavasti saan andeks.

 

Õhtu 🙂

Peale õues käiku oli super sooja tuppa tulla, sest külmakraadid õues muudkui tõusid, oli lausa -6 kraadi juba. Terve aja me põhimõtteliselt ainult lebotasime, vaatasime multikat, vahepeal sõime-Dargol isu ei olnud, paar ampsu jogurtit, mina kaks täistera rösti- ja juba kell 19.15 tuli Dargo koos oma tekiga mulle elutuppa kaissu. Nii vara oli uni peal, kell 19.30 ta juba magas-nüüd pean vist oma sõnu sööma, sest Dargole ikkagi mõjus see kella keeramine, tuleb varem unemati külla. Kella kaheksa paiku sõitis Härra autoga maja ette, võtsime mu venna kaasa ja suundusime Kamarale burksi sööma. Mina muidugi vaevalt pool sellest jõudsin ära süüa, aga hea ongi. Süümekad tekivad, kui rämpsu sisse süüa, aga ei ei suuda ka öelda. 😀 Pole hullu, küll see vastupidavus mul areneb, ajapikku. Lõpuks, kümme läbi jõudsime koju, asutasime end teleri ette ja nautisime õuduka õhtut, õudukat ei jõudnud lõpuni vaadata, uni tikkus peale.

Oli üks tegus päev jällegi, igavust ei jõudnud tundagi. Mõnus.
Kuidas teie päevad mööduvad? Jõuate igavust tunda? Tunnete juba lumest ka rõõmu?

Lugemiseni,
Deini

 

Imeline päev #1 04.11.16 🙂

Pole paremat viisi enda järjel hoidmiseks, kui teisi oma tegemistega kursis hoida.  Need postitused saavad olema nii päevastest tegevustest, kui toitumisest, kaalu langetamisest, vormist jne. Üldse kõigest, mis mul päeva jooksul pähe tuleb.

Esmalt alustame hommikust ☺

Äratus nagu ikka 6.30, seekordne äratus oli nii südant soojendav, sest poja otsustas tulla mu kaissu unelema. Hea oli kaisutada, ainult väheke ebamugav, sest ta sättis oma pea kenasti mu kõri peale. Õnneks me kaua seal voodis ei vedelenud, sest Dargol hakkasid varbad külmetama ja mähe oli ka omajagu täis. Minul oli tarvis lasteaeda helistada ja ega see kaua voodis vedelemine head ei tee niikuinii, teeb ainult uimasemaks. Seadsime sammud kööki, jõime klaasikese vett, valmistasin endale kohvi ja siis asusime sööma. Minu hommikusöök oli üsna kesine, kuid tundsin, et rohkem ma ei vajanudki-üks banaan, muna ja kohv. Poja sõi kaerahelbe putru, viimased hommikud läheb see talle hästi peale.
Lume saabudes oleme käinud enne lõunauinakut õues müttamas, ja see mõjub Dargole väga hästi. Magab mul 2-3h jutti.

Lõuna 🙂

Tavaliselt on nädalavahetuseti suurem koristuspäev, siis on töölised kodus ja hulgakesi poole lihtsam. Seekord otsustasin ise üksinda maja koristada. ☺ Sai puhtaks küll ja puhtas elamises palju mõnusam nädalavahetust alustada. Kuna poja lõunauni pressis peale, püüdsin kiirelt tolmuimejaga toad üle tõmmata, ülejäänuga toimetasin siis, kui poiss magas. Jõudsin kenasti lõunat süüa, ise pesus käia ja veel veidikene ka lebotada. Lõunasöök-kaks muna, praemakaronid ja tass teed. Poja sõi ärgates ka makarone. Olen muide kursis, et makaronid pole just eriti tervislik valik, aga endiselt olen jäänud põhimõtte juurde, et lubada võib endale kõike, lihtsalt mõistlikus koguses. Kui magus lõunauni läbi sai, otsustasin, et ei viitsi toas konutada, peale kella keeramist on mul miskipärast pealelõunane aeg nii uimane, kiirelt läheb pimedaks ja siis muudkui vaatan kella ja ootan, millal poja lõpuks magama läheb. Mõtlen küll alati, et võtan Dargoga toas midagi põnevat ette, aga miskipärast läheb see vett vedama, sest ta ise ka kuidagi uimane ja tuiab lihtsalt toas ringi, püüan mängida, aga kõnnib minema. Seega, läksime õue jalutama. Tagasi jõudsime kuskil kuue paiku, Dargol käed külmad. Praegu on õiged kindad lasteaias ja need, millega õues käib, lähevad märjaks saades ka seest niiskeks. Õnneks soojenes toas kiirelt üles.

Õhtu ☺

Koju jõudes oli vanaemal ja vanaisal Dargole väike üllatus-auto, mis kannatab lausa 150kg. Lisaks kaks tööriistakomplekti, neist asjadest ta huvitatud ei olnud, sest oli juba üsna väsinud. Noh ja õhtusöögiaeg oli ka käes. Õhtusöök-kartulisalat ja verivorst, Dargo jõi kõrvale ka porgandimahla. Verivorsti järgi on mul juba ammu isutanud, mm. Vett jõin vähem, kui eesmärgiks seadnud olen, aga järgmine päev teen tasa. Päev lõppes väikse siidri ja oma kallima kaisus uinumisega. Selline võimalus on kahjuks vaid reedel ja laupäeval.

Põhimõtteliselt jäin päevaga rahule, sai palju tegutsetud. Eks see kõik on mu enda kätes, kui põnevaks ma meie päeva kujundan. Vahel on laiskus, mõte ei jookse ja siis vedelengi terve päeva toas, mitte midagi tegemata. Ja esmaspäeval proovime uuesti lasteaeda, eks me näe, kaua seekord poja vastu peab. Loodan väga, et haigused hoiavad natuke aega eemale, plaan järgmine nädalavahetus Märjamaale sõita, vanaemale külla. Loodame parimat! ☺

14923887_1187777811280796_1158274674_o

Lasin vennal endast täispikkuses pildid teha. Hiljem hea võrrelda.

Teie aga nautige mõnusat talveilma ja liikuge palju.

Lugemiseni,

Deini

 

Vanema kohus on tagada lapse turvalisus

Peaks justkui iseenesest mõistetav olema, et ema jälgib oma last ohtlike asjadega seoses. No näiteks, et liikuv laps ei tõmbaks endale keevat vett kaela, et küünlad oleks piisavalt kõrgel, et välisuks oleks kinni jne. Neid asju võib loetlema jäädagi, reaalselt on keskkond ikka üpris ebaturvaline ja ega keegi meile pead ei anna, et meiega midagi ei juhtu. Kuid kodu, meie armas kodu-seda on võimalik sättida nii, et pisikesel ilmaimel ei tekiks võimalust end igal nurgal vigastada.

Kuigi jaa, ma ise ei ole olnud ka teab, mis musterema, nii mõnigi oht on jäänud mul kahesilma vahele. Näiteks jätsin rösteri juhtmesse, läksin ise prügi välja viima ja selle ajaga jõudis Dargo juustu rösterisse panna ning röstis selle ära. Ma ei tulnud selle pealegi, et ta oskab selle ka alla vajutada. Vigadest õpitakse, olen targem, ei jäta enam rösterit juhtmesse, mine tea, võib-olla on järgmiseks juba paber seal ja oh seda häda siis. Nüüd on pojal juba järgmine huvi tekkinud-puupliit. Selle kallal käib ta ka alalõpmata ja keelamisest ei taha aru saada, selgita kui palju tahad, pilgu kõrvale keerad, on ta jälle selle ukse kallal. Hetkel on juhtunud see õnneks vaid ajal, kui tuld pliidi all pole. Aga mis siis saab, kui on? Ega siin muud üle ei jäägi, kui kullipilgul ringi käia. Omaette teema on muidugi kõik need sigadused, mis ta jõuab ära teha ajal, kui ma parasjagu temaga ei tegele. Sellest võib lausa eraldi postituse kirjutada. 😀

Aga tegelikult, miks ma sellest siin räägin? Eks ikka korduma kippuvate juhtumite pärast, kus laps kuskilt kõrgelt alla kukub. Viimati siis 2-aastane laps kukkus kortermaja aknast alla, kuulduste järgi 7,8.korruselt. Mil moel ta ellu jäi ja mis olukorras see pisike praegu on, ei oska öelda, sest seda infot ei avaldata. Aga ema olevat sel ajal olnud dušši all. Paraku on sellises vanuses lapsed juba nii taibukad küll, et oskavad aknaid ja uksi lahti teha ja seda enam peaks ettevaatlik olema. Minuteada käivad tänapäeva akendel ja näiteks rõduustel lingid küljest. Pean vist hetkel üsna õnnelik olema, et elan maamajas, kus ukse link on nii keerukas, et lapse mõistus ei võta seda vast oma 5 aastat veel kindlasti, ja akende ees on nii palju asju, et laps ei pääse neile ligi. Ja tegelikult ei saaks sellist olukorda ollagi, sest seda mina juba kahesilma vahele ei jäta, kui Dargo peaks akende kallal olema. Ja kui ta kasvõi natukene huvi üles näitab, kaovad lingid akendelt.
Mul tekkisid juba siis tohutud süümekad, kui laps voodist alla kukkus, ta oli siis veel üsna pisike. Ei osanud seda oodata, kuid ei lasknud sellel ka enam korduda.

Panen kõikidele emadele, eriti värsketele ja noortele südamele, et te vaataksite oma kodu tõesti kullipilguga üle. Kui miski natukenegi silma riivab, mis last ohustada võiks, muutke see turvalisemaks. Loomulikult on ka asju, mida lihtsalt minema ei vii, no näiteks kapinurgad, millele saab küll mingi pehmendused panna, aga kukkumise korral see oluliselt ei aita.
Oeh, nüüd venis see siin pikaks, aga nii kurb on selliseid juhtumeid lugeda, ja tekib suur viha nende hooletute emade vastu. 😦
Mida teie arvate? Kas selliseid olukordi on võimalik vältida?

boxbannerimage-keepingkidssafe-636x400

Lugemiseni,
Deini