Ärevus ja kartus kooli ees

Ma ei tea, kas olen ainus, kuid see rutiin, mis kooliga tavaliselt kaasneb, meeldib mulle. On kindel siht, mis tuleb ära teha ja vähe võimalust looderdamiseks. Algklassides oli see eriti mõnus, mida keerulisemaks õppimine läks, seda rohkem tekkis tunne, et tahaks käega lüüa.

Jumal tänatud, et mul olid sel ajal kindlalt kõrval vanemad, kes poleks eales leppinud minu alla andmisega. Loomulikult on nad ka praegu ja toetavad taas koolitee jätkamist. Tegelikult lausa südamest loodavad, et valin selle tee. Põhikooli viimase klassi olin sunnitud lõpetama koduõppel ja beebi kõrvalt. Läbi raskuste tulin sellega toime, suure tänu võlgnen mõistlikele õpetajatele.

Nüüd, selle aasta sügisel, kui mind augustis kooli vastu võetakse, püüan läbida 10nda klassi. Ma olen vist miljon korda ümber mõelnud, et tahaks ikka tööle ja oma raha, mitte õppima. Samas tööd jõuan teha terve elu ja parem oleks teha ikka seda, mida ise tahan, mitte seda, mis pakkuda on. Me kõik ju unistame sellest? Või vähemalt need, kel on eesmärk. Paar kuud on veel aega ja kõik võib muutuda. Aga ma kardan, kardan, et ei tule toime, alles lugesin SIIN postitust, kus inimene lausa neljandat korda läheb 11-klassi. Ja need põhjused seal…võib-olla ei vasta mina ka mõne õpetaja ootustele. Enim kardan füüsikat, keemiat, matemaatikat. :/ Kõige nõrgem külg üldse, ma ei tea, kuidas põhikoolis välja venitasin. Positiivsemalt mõeldes, ehk Täiskasvanute Gümnaasiumis osatakse mulle kõik arusaamatu paremini selgeks teha. Vaatan, kuidas esimene aasta sujub, kui tunnen, et see pole veel siiski minu jaoks,  panen end proovile töömaailmas. Eks see hing ihkab ikka praegu rohkem oma raha omada, kuid tuleb mõistusega asja võtta.

Veel üks murekoht on lasteaia, kooli sidumine. On kaks varianti, kas käia 2,3x nädalas kohal või e-õpe, koos vajalike konsultatsioonidega. Mina pean paraku teise variandi valima, sest ei ole ühelegi lapsevanemale saladuseks, et lasteaias käies on põnnid haiguste tõttu rohkem kodus, kui aias. Seepärast matsin aegsasti maha mõtte, minna kooli kõrvalt tööle. Mul on üsna põnev mõelda eesootavale ja olen ärevil. Seekord on loodetavasti n-ö koduõppel olemine lihtsam, sest poja mängib rahulikult kodust eemal. 🙂

Ootan kogemusi, kuidas olete teie saanud lapse kõrvalt koolis käimisega hakkama?

Lugemiseni,

Deini

Advertisements

7 thoughts on “Ärevus ja kartus kooli ees

  1. Tõsi see on,et lasteaeda minnes on lapsed rohkem haiged.Harjmisega läheb aega…tean seda oma kogemustest.Varem olid lapsed terved nagu purikad ja niikui lasteaeda läksid olid nad haiged.Samas,kui sul toetavad vanemad,siis ei usu et sl koolis käimisega probleeme tuleb.Oled tubli,sul siht silme ees ja pisike poja,kes sulle jõudu annab.Hiljem kui kool läbitud,usu oled oma saavutuste üle õnnelik.Õnne,jaksu ja jõudu Sulle 🙂 🙂

    Meeldib

    1. Eksole, mul poiss paraku ka lasteaias käimata väga tihti haige.
      Vanemad on toetavad küll, aga nad ka tööinimesed ja.
      Kujutan ette, kui hea tunne see on, aga elame, näeme.

      Meeldib

  2. Äkki tasuks kaaluda kutsekooli, seal saaks keskhariduse koos ameti ja töökogemusega (st, et on lihtsam hiljem ka tööd leida). Samas oleks võimalik tahtmise korral edasi ka kõrgkooli minna (näiteks teha riigieksamite läbimise jaoks lisa aasta või jätkates kutsekooliga sarnasel erialal).
    Kui matemaatika on pähkel, siis soovitan keskkonda https://www.khanacademy.org/. Tore koht, kus matemaatikat ja muudki õppida. Seal hulgas saab inglise keele praktikat ka.

    Liked by 1 person

    1. Olen ka seda varianti kaalunud,kuid paraku pole sellist kutsekooli(selliseid alasid), mida mina heameelega õpiks. Kokaks v ehitajaks ma õppida ei tahaks, tunnen juba sellele mõeldes, et ma ei õpiks neid rõõmuga.
      Aitäh soovituse eest! 😊

      Meeldib

  3. Ma elan perest teises eesti otsas ja 12.klassi ajal j2in veel üksikemaks ka ning peale seda ei ole siin linnas mul lähedasi kes oleks abiks olnud. Sai ju armastuse pärast teise eesti otsa kolitud. Raseduse ajal käisin 11. Klassis+tòöl ja lapse kõrval 12. ja tööl, et saaksin kooli ajaks lapsehoidjat lubada. Väga raske oli aga ma sain hakkama. Sul läheb laps lasteaeda, sul in pere kõrval+ täiskasvanutes on reeglina ülimõistvad ja vastutulelikud õpetajad-seega sa saad hakkama. Kindlasti tuleb momente, kui midagi jääb tegemata ja lõpuks kasvab kohustuste hunnik üle pea. Õnneks asus mul kool teises linna otsas ja läksin mitu korda pabereid välja võtma aga selleks ajaks kui kohale jõudsin olin maha rahunenud. Panin ajaliselt järjekorda mis aineid mis järjekorras vastan ja teen ja lõpetasin ära. Kui see lohutama peaks-olen 19. Laps on 1a3k. Ma usun sinusse-usu endasse ka rohkem, sest see on see mis viib edasi ja aitab raskel hetkel.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s