Valgud, süsivesikud ja rasvad

02rasvad-valgud-sysivesikudLubasin järgmises postituses rääkida valkudest,süsivesikutest ja rasvadest. Siin see on. Mõistan, et kõigile ei pruugi see huvi pakkuda, seega ei ole kohustuslik lugeda. Olen saanud kogu info raamatutest ja ajakirjadest ning oma peaga pole siia midagi kirja pandud. Tegin iseendale n-ö uurimistööd ning jagan seda ka teiega.
VALGUD ehk PROTEIINID
Toiduga saadud valkudest moodustab keha lihaseid, kõõluseid, küüsi, juukseid ning muid kehastruktuure. Valgud koosnevad aminohapetest. Asendamatuid aminohappeid leidub lihas, kalas, munas ning piimatoodetes. Neid peetakse täisväärtuslikeks valguallikateks. Kuid kõige parem valguallikas on siiski muna.
Valguvajadus sõltub inimese kehakaalust, soost, vanusest, tervislikust seisundist ning kehalisest aktiivsusest. Valkudest peaks tulema 10-15% meie päevasest energiast. Näiteks 60-kilose naise valguvajaduse(48g)katab järgmine komplekt: 100g liha, kala või piimatooteid(valku 20g), 100g teraviljatooted(10g), 100g ube(10g),50g pähkleid või seemneid(8g). Vähemalt pool valgukogusest peaks tulema taimsetest allikatest. Kaunviljad on kasulikud valguallikad, mis enamuse inimeste menüüst kahjuks puuduvad.
SÜSIVESIKUD
Süsivesikud annavad umbes poole meile vajalikest kaloritest, nendest peaks tulema 45-60% toiduenergiast. Süsivesikute gruppi kuuluvaid kiudaineid aga peaks saama vähemalt 25-35g päevas. Süsivesikud võib jagada kiireteks ja aeglasteks.
Aeglased: täisteraviljatooted, köögivili ja puuvili.
Kiired: suhkur ja enamus rafineeritud tooted.
Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb ka järsk langus, aeglased tagavad stabiilsema energiavoo. Tähtsaim komponent meie jaoks on glükoos,mida looduslikes taimsetes toiduainetes kõige rohkem. Teine oluline komponent on fruktoos, mida tuntakse ka puuviljasuhkruna. Näiteks viinamarjad ja datlid sisaldavad rohkesti glükoosi, õunad aga peamiselt fruktoosi,mistõttu nad tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ning on kaalulangetajale sobivamad.
Meie menüü peaks sisaldama rikkalikult köögivilju, samuti väiksema magususega puuvilju ning marju. Juurde tuleks võtta värsket salatit, rohkesti aurutatud või hautatud köögivilja(lill-,roos või tavaline peakapsas, brokoli, porgand, paprika, baklažaan, suvikõrvits, porru, sibul, sellerivarred jne).
RASVAD
Isegi kaalulangetaja ei saa kõikidest rasvadest loobuda, kuna rasvadeta ei toimu rakkudevahelist infovahetust ning kannatavad paljud meie keha toimimise mehhanismid. Kala ja paljud seemned ning nendest pressitud õlid sisaldavad oomega-3 rasvhapoeid. Need on keha jaoks asendamatud-keha ei suuda neid ise toota, vaid peab hankima toiduga. Olulised on ka oomega-9 rasvhapped, mida leidub kõige enam oliivides, pähklites, mandlites ja avokaados. Kaitsevad meid veresoonkonna-ja südamehaiguste eest. Vältima peaks halbadeks rasvadeks nimetatud tööstuslikke transrasvu,mida leidub sageli margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates ning paljudes jäätistes.
Töödeldud toite(kalapulgad, vorst, viiner, sardell jms) kasutage võimalikult vähe.
Killuke tarkust ehk jõudis teieni. 🙂
Lugemiseni,
Deini

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s