Jõulusaated

Jõulude aeg võikski jääda teleri ette ja päevläbi erinevaid multikaid, filme, sarju vaadata. Ilmselt ma teekski seda, kui mul mu armsat poega poleks, kes tähelepanu nõuab. Mässiks end mõnusalt pleedi sisse, teetass ja võileivad kõrvale. Kui aus olla, siis enne last ei osanud ma neid lihtsaid hetki nautida. Nüüd on iga vaba moment kasutatud.
Tihti saan mahti teleri ette istuda alles õhtul enne magama minekut, mulle sobib see. Lihtsalt pühade ajal on kõike nii palju ja kõike sooviks vaadata. Mis sest, et mitmed filmid on aastast aastasse samad ja neid on nii palju nähtud.
Koos lapsega õnnestub väga harva pikutada ja mõnd multikat vaadata, tema on meil ju püsimatu, jaa need on need emaks olemise võlud. Aga ma ei kurda, päeval ei tunnegi televisioonist puudust. Ah, läheb teemast mööda.
Ma ikka ja alati imestan, kuidas mõnel inimesel fantaasia nii suurelt lendab, kuskohast see kõik tuleb? Antud juhul mõtlen neid, kes meieni armsad ja pisardama panevad filmid toovad, kes mõtlevad kogu kupatuse välja. Vahest mul endalgi mõte jookseb, aga see, mille mina välja mõtlen, on suuremale hulgale ehk liiga lapsik. Mulle ei meeldi kirjutada tõsielulisi lugusid, pigem elan oma kirjutistes fantaasiamaailmas.
Imetlen seda järjepidevust. Aga noh, see on ju üks raha teenimisvõimalus. Igaljuhul on alati just jõulude aeg nii palju mida vaadata, igati tore.
Muide, see salapärane kingitus, mis pojale ukse taha jäeti, tuli ikkagi tema isa poolt. Mul on hea meel, et hoolimata kõigest, oli tema poeg tal jõulupühadel meeles. image

Kõike head,
Deini

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s