Uskumatu ehmatus

Elusees poleks osanud sellist ehmatust ette arvata, niisugused juhtumid panevad elu üle ikka tõsiselt järele mõtlema.

Hommik kulges täiesti rahulikult, Dargo tõusis heatujulisena, toimetas ja mängis, aimamata isegi, mis teda ees on ootamas.wpid-20151114_074844.jpg  Ta tundus mulle juba siis veidi kuum, aga otsustasin siiski trenni lõpetada ja lapse magama panna. Juba see oli imeks pandav,et nii, kui poja voodisse asetasin, jäi ta paugu pealt magama. Seda ei juhtu just tihti, enne ikka sahmib mõnda aega voodis. Ka pärast hommikust uinakut ärkas ta heas tujus, kuigi magas tavapärasest vähem. Otse voodist võtsin Dargo sülle ja suundusime kööki temperatuuri mõõtma. Vaevalt 1 minut jõudis kraadiklaas all olla, kui see kohutav sündmus aset leidis. Lapsel tekkisid krambid, õhupuudus, ta läks täiesti siniseks näost. 😦 Näha oma last nii abitus seisundis, on hingematvalt õudne. Eriti kui enne sellise asjaga kokku puutunud pole. Mitte ükski esmaabi võte ei aidanud, helistasin kiirabisse, ka nende tulek tundus igavikuna. Abi saabumise ajaks oli olukord mõnevõrra paranenud, laps sai hingata, kuid endiselt vaevaliselt. Nüüd oli nägu lumivalge ja ta nuuksus, silmad tahtsid vägisi kinni vajuda, aga seda ei tohi lasta. Terve tee haiglasse ja ka seal olles laps karjus mul käes. Mingi hetk ta rahunes, teda häiris hapnikumask, mis pidi pidevalt nina ja suu ees olema. Haiglasse jõudes oli kõik enamvähem korras, nagu polekski midagi olnud, kuid 24h hoiti meid siiski järelvalve all. Hiljem selgus, et kodune 1-minuti kraadimine näitas palavikku 38,3. Kõigest 1 minut :O 😦 Seega ainuke mõistlik diagnoos oli palavikukrambid.

Endamisi mõtlesin, et päris täbar oleks, kui lapse esimene sünnipäev mööduks haiglas. Õnneks nii ei läinud ja 15. novembril saime koju, sama päeva õhtul tõusis kahjuks jälle palavik, kuid selle sai kontrolli alla.

Sünnipäev kulges rahulikult pereringis, suure peoga oleks olnud rumal last traumeerida, pärast sellist läbielamist. Loodetavasti jääb kõik nii nagu on- hästi. 🙂

Lugemiseni!

Advertisements

4 thoughts on “Uskumatu ehmatus

  1. Sigrid ütles:

    Need krambid väsitavadki lapse nii ära, et ta vajub magama. Meil oli roseooli ajal suhteliselt sarnane kogemus. Ainult et me olime autoga teel haigla poole, kui ta turvahällis üleni krampi tõmbus ja häälitses, nagu hakkaks oma tati kätte ära lämbuma. Kiskusin ta kähku hällist välja ja tõstsin õla peale, et tatt kurgust välja valguks. Siis lõpuks keha läks lõdvaks ja poiss vajuski magama mu õlal. Muidugi kui krambid pihta hakkasid siis mees ehmatas ka ära ja sõitis järvevana teelt lastehaigla EMO-ni 120ga.. Üks koledamaid kogemusi mu elus.

    Meeldib

    • deinide ütles:

      Tagant järgi olen ise ka uurinud mis ja kuidas, kuid kui lapsel krambid tekkisid, ei teadnud ma nende olemasolust midagi. Aga olen nõus, et see on üks jubedamaid kogemusi. 😕 Muidugi eriti imelik oli see, et arstid ise diagnoosiks palavikukrampe ei pannud, selle nuputasid ka mu vanemad välja.

      Liked by 1 person

      • Sigrid ütles:

        Eks kõik väga sõltub arstidest ka paraku. Mul kohe arst küsis täpsustavaid küsimusi ja ütles, et ilmselt oli tegemist sellega ja jättis meid haiglasse sisse. Õnneks rohkem krampe ei tekkinud aga terve öö veel takkajärgi aegajalt jalad tõmblesid.. Ma olin neist krampidest kuulnud aga kokku puutunud ei olnud senimaani.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s