Miks kirjutan alatihti “meie” vormis?

Kindlasti olete tähele pannud, et ma väga palju räägin “meie” vormis. Ei mul pole elukaaslast ja ei, ma ei ela oma korteris või majas. Ma elan koos oma vanemate ja vennaga. Alati on olnud perekond mulle kõige tähtsamal kohal, ükskõik, mis olukorras. Alati on nemad olemas, kui mingi mure vaevab. Nemad jäid mulle toeks sel hetkel, kui saime rasedusest teada. Nemad võimaldasid mul lõpetada põhikooli. Ma olen selle eest südamest tänulik, sest mõni teine vanem jätab oma lapse sellisel hetkel üksi. Reeglid siin majas kehtivad ka mulle, seni kuni elan vanemate kaitsva tiiva all. Mingis mõttes igatsen juba iseseisvust ja täitsa oma kodu, aga siin Viljandimaal ei ole seda mida ma otsin. Samas ei taha oma kodukohast kaugele minna ka. Mulle on antud võimalus, minna järgmisest sügisest kooli. Samuti on võimalik leida töökoht ja endale jalad alla saada. Seisan raske valiku ees, kuigi tegelikult tean, mida hing ihkab.
Mul on hea meel, et enamus ajast võetakse mind kodus kui täiskasvanut ja ma saan end tõestada. Kuigi, palju olen mõelnud ja tundnud end kasutuna. Ma olen päevade, nädalate viisi kodus, ei teeni pere heaks midagi. Jah, ma toimetan kodus jne, aga ma tunnen, et sellest ei piisa. Püüan end neist mõtetest eemal hoida ja teen, mis ma suudan. 🙂
2008 aasta veebruarist perepilt, õde enam meiega ei ela.

20151130_112956

Sellel pildil poseerime vennaga. 🙂20151121_150036

Advertisements

Vaadates tagasi-rasedus

Minu teadlikkus rasedusest algas alles 4. kuul. Miks? Mul polnud ühtki raseduse tunnust, kui välja arvata väikesed muutused kehas(mitte kõhu kasvamine). Teada saades tabas mind suur šokk, aga harjusin sellega üsna kiiresti, valikut nagu polnud ka. Valmistasin end ette iiveldusteks, seljavaludeks, jalgade paistetuseks ja paljuks muuks. Mida polnud, olid need samad hädad, ainsana kasvas kõht. Mul ei iiveldanud kordagi, selg tsipakene valutas 8.kuul üks päev, 2x olid jalad paistes, aga ei midagi märkimisväärset. Mina saan öelda, et mul oli võimalus rasedust nautida. Enamus ootusaega kulges suvel, aga ka see polnud tohutult piinarikas, käisin ujumas, jalutasin mitmeid kilomeetreid, paaril korral sõitsin isegi rattaga. Imelikke isusid ma enda puhul ei täheldanud, võib-olla olid need märkamatud. Kui aus olla, siis mind hoiti lausa sulgedel, et ma ometi ei muutuks närviliseks, et ma sööks ja liiguks piisavalt. Kõike seda ma ka tegin, kuigi kooliaeg muutus küll väga pingeliseks. Kooli osas oli praktiliselt kohe otsus tehtud- ma jään koduõppele. Siiani imestan, kuidas ma suutsin kõik selle läbi teha. Nüüd on see möödanik ja mul on siiralt hea meel, et olin võimeline lõpetama põhikooli lapse kõrvalt. 🙂
Nüüd on mul juba aastane põnn, täitsa isiklik aare. Aasta hiljem suvatses ka lapse isa meid toetama asuda.
Mõned pildid raseduse ajast 🙂

5 kuud rasedust

DSCF1034

6 kuud

T3

T3

7 kuud

20140908_12073220140925_170130

8 kuud

20141021_164046

9 kuud

20141109_172359

ja sündiski Dargo

20141118_14234620141124_133318

Mina ja õudusfilmid

Minu tutvusringkonnas on palju neid, kes usuvad üleloomulikke jõude, kummitusi jms. Neil teemadel ma kahjuks kaasa rääkida ei oska, sest ise pole millegi sellisega kokku puutunud. Ühesõnaga mina ei usu.
Küll aga meeldivad mulle väga õudukad, olgugi, et tihti tekitavad need hirmujudinaid. Tegelikult tean, et kõik see on väljamõeldis, aga filmi lõppedes kujutan neid jubedusi ikka ette.
Varem sai filme vaadatud dvd pealt või lihtsalt telekanalitelt. Nüüd hiljuti läksime üle viasatilt elionile, viimasel on eeliseks filmiriiul. Seal leidub komöödiaid, põnevikke, draamasid, õudusfilme ja eestimaiseid, valik on suur ja lai. Iga nädal lisandub kõigisse kategooriatesse üks uus film. Minumeelest väga mugav ning dvd’d seisavad nukralt riiulil.
Mõned dvd’d, mis riiulist leidsin, on teie ees.PicsArt_11-29-10.35.06

Lemmikute listis on mul kindlasti Sae osad(filmiriiulis 7 osa olemas) ja Freddy Grueger. Sellised zombikad mulle ei istu.No näiteks ammu aega tagasi kiideti filmi “Mägedel on silmad”, miskipärast mind see ei paelunud.
Maitsed on erinevad, huvitav oleks lugeda teie filmieelistusi! 😉

Blogimine, tasuta kaup

Muudkui loen ja loen, et virisetakse blogijate kallal, kellele saadetakse pakikesi reklaamimiseks. Peab ikka igav olema, miks sa loed kellegi blogi sellepärast, et tema kallal nokkida? Aina enam ma veendun, kui kadedad ja mõttetud inimesed need on, kes muud oma eluga peale hakata ei oska. Jaa, ma tean, et kõigil on õigus oma arvamusele, aga selles näen ma vaid puhast õelust, mitte arvamust. Ma ka avaldan praegu arvamust, ma olen tähele pannud, et lapse sünni, trenni tegemisega jne, olen muutunud palju positiivsemaks inimeseks. Varem ma otsisin lausa inimestega tüli, nüüd on see pea, et unustatud.
Praegu on väga raske tolereerida selliseid.
Kui aus olla, siis ega ma ise ka täpselt ei tea, kuidas ja mis tingimustel neid tooteid blogijatele saadetakse, ega ei tunne muret ka.
Vahest mõtlen, et ei tea kas varsti tuleb mulle ka postkasti kirju, umbes, et “hakkasid ka blogima, et tasuta staffi saada?” jne… Ausalt, ma isegi ei teadnud, et midagi sellist olemas on, selle olen avastanud blogimise käigus. Aga mulle meeldib näha ja lugeda tooteid ja arvustusi, mõnikord leiab endalegi midagi meelepärast.
Nagu siin enne on mainitud, kui tahad ise ka tooteid reklaamimiseks, siis palun, sul on võimalus. Pea aktiivselt blogi. 🙂
image

27.11 kaalumine

Kaalumise hommikud on need kõige paremad, selgub see, kas nädala jooksul midagi saavutatud ka on. Ma ise tunnen, et midagi ma ikka teinud olen ja kaalunumber on selle tõestuseks. Käin jooksmas, kuid mitte iga päev, teen kükke, millega tänaseks olen jõudnud 100 küki juurde ehk 9.päev. Aina raskemaks läheb, uskuge mind, lõpuks pean jõudma ju teha 250 kükki. Need päevad, mis on kükivabad, tegelen võimlemise ja jooksmisega. Täna hommikul tegin endast n-ö vahepildi, üks vahepilt on kahjuks mul kadunud, tänu telefoni vahetusele.

Eile lubasin endale paar vorsti, juustu saia, võid olen püüdnud vältida. Niiiii ahvatlev oli see sai, püüdsin küll külmkapis teiste toiduainete taha peita vorsti ja juustu. Keegi oli ikka need ette poole tõstnud…..ei ma ei süüdista kedagi teist. Tõenäoliselt tänu sellele kaal näitas rohkem, kui eile hommikul. Nimelt huvi pärast kaalusin end ka eile hommikul, kaal koguaeg nina all, et astu või iga natukese aja tagant kaalule. Vend ka püüab meeleheitlikult oma kaalu minu omast kõrgemal hoida. Kaalul oli 59,7kg. Tegelikult väga vähe jäänud ideaalkaalu saavutamiseni, aga olen veendunud, et sellega ma ei piirdu.

Teadmiseks siis, täna hommikul kaal näitas 60kg.

PicsArt_11-27-09.40.49

Ei suuda end sundida

Mul justkui mõttevaegus, tahaksin rõõmustada teid iga päev uue postitusega, kuid ma lihtsalt  ei suuda midagi välja mõelda. Mulle tundub liiga igav rääkida igast päevast, kus ma praktiliselt midagi huvitavat ei tee. Ei suuda end sundida võtma teise blogija teemat, see oleks nii ebaoriginaalne. Lihtsam on jätta päevi vahele, et siis tuua need üksikud, ehk huvi pakkuvad tegevused ühte postitusse kokku.

Asudes asja kallale, siis proovin juba 6. päeva 30-päeva kükkimise väljakutset. Siiani on üsna hästi sujunud ja mulle täitsa meeldib.

30-paeva-kykk

Nüüd on taas tekkinud tahtmine õhtuti jooksmas käia ja see tuleb ainult kasuks. Eile lumes ja sajuga joosta polnudki nii hull, kui esmapilgul võiks tunduda. Jah, eile jõudis ka meile see kohev esimene lumi, eks näis kauaks seda jätkub. Jõulud tahavad juba hinge pugeda, kui varem kõik see varajane jõulunänn häiris, siis nüüd pigem naudin seda. Miks mitte jõule natuke pikemaks venitada, niigi lühike ju. See aasta korraldasime jõulukingituste tegemise ka natuke teisiti, sellest juttu aga hiljem.

Vist paar kuud tagasi lasin paigaldada endale geelküüned, elus esimest korda muideks. Kui keegi ülimat täpsust taga ei aja, siis sobib hästi ka Mirelli juures käija, teeb ilusat tööd. Minu viimased küüned näevad välja sellised

PicsArt_11-21-11.24.08Olen rahul, mulle meeldivad lühemad küüned.

Nagu mainisin, siis eile sadas taevast alla esimene lumi, ei pidanudki kaua ootama. Hea oleks, kui jõuludeks ja aastavahetuseks ka jätkuks. Sain ej käru ka lumes ära proovida ja väga mugav on. Veetsime eile 2h õues, millest enamus aja poja muidugi magas, aga enne koju jõudmist ärkas. Sai enne tuppa minekut natuke lund ka nautida. Kuigi esialgu istus tardunult, siiski esimene lumi, mida ehk mäletab ka. Või parem  oleks öelda, millest rõõmu tunneb.20151123_160507

20151123_15132220151123_172138

Nautige lund, seni kuni seda on. 🙂

Uskumatu ehmatus

Elusees poleks osanud sellist ehmatust ette arvata, niisugused juhtumid panevad elu üle ikka tõsiselt järele mõtlema.

Hommik kulges täiesti rahulikult, Dargo tõusis heatujulisena, toimetas ja mängis, aimamata isegi, mis teda ees on ootamas.wpid-20151114_074844.jpg  Ta tundus mulle juba siis veidi kuum, aga otsustasin siiski trenni lõpetada ja lapse magama panna. Juba see oli imeks pandav,et nii, kui poja voodisse asetasin, jäi ta paugu pealt magama. Seda ei juhtu just tihti, enne ikka sahmib mõnda aega voodis. Ka pärast hommikust uinakut ärkas ta heas tujus, kuigi magas tavapärasest vähem. Otse voodist võtsin Dargo sülle ja suundusime kööki temperatuuri mõõtma. Vaevalt 1 minut jõudis kraadiklaas all olla, kui see kohutav sündmus aset leidis. Lapsel tekkisid krambid, õhupuudus, ta läks täiesti siniseks näost. 😦 Näha oma last nii abitus seisundis, on hingematvalt õudne. Eriti kui enne sellise asjaga kokku puutunud pole. Mitte ükski esmaabi võte ei aidanud, helistasin kiirabisse, ka nende tulek tundus igavikuna. Abi saabumise ajaks oli olukord mõnevõrra paranenud, laps sai hingata, kuid endiselt vaevaliselt. Nüüd oli nägu lumivalge ja ta nuuksus, silmad tahtsid vägisi kinni vajuda, aga seda ei tohi lasta. Terve tee haiglasse ja ka seal olles laps karjus mul käes. Mingi hetk ta rahunes, teda häiris hapnikumask, mis pidi pidevalt nina ja suu ees olema. Haiglasse jõudes oli kõik enamvähem korras, nagu polekski midagi olnud, kuid 24h hoiti meid siiski järelvalve all. Hiljem selgus, et kodune 1-minuti kraadimine näitas palavikku 38,3. Kõigest 1 minut :O 😦 Seega ainuke mõistlik diagnoos oli palavikukrambid.

Endamisi mõtlesin, et päris täbar oleks, kui lapse esimene sünnipäev mööduks haiglas. Õnneks nii ei läinud ja 15. novembril saime koju, sama päeva õhtul tõusis kahjuks jälle palavik, kuid selle sai kontrolli alla.

Sünnipäev kulges rahulikult pereringis, suure peoga oleks olnud rumal last traumeerida, pärast sellist läbielamist. Loodetavasti jääb kõik nii nagu on- hästi. 🙂

Lugemiseni!

Reedene kaalumine

Iseenesest mõistetavalt pean olema aus nii teiega kui ka endaga. Praktiliselt võib öelda, et kolmas nädal oli edutu, mu kaal ei langenud vaid tõusis 1kg võrra. Tean täpselt, mis, kes on selles süüdi- isadepäev, Viiking Spa ja mina ise. Patustasin ikka päris korralikult, sahtlis on juba pikemat aega oodanud šokolaad, mida ma siis raamatu lugemise vahel paar päeva söönud olen. Isadepäeval sai söödud kringlit, kooki jne, kuigi lubasin, et söön neid tagasihoidlikult. Samuti pole ma suutnud toidukordade kõrval loobuda leivast, paha mina. Hommikuvõimlemine ja jalutamine pole ära jäänud, see on selge tõestus, et toitumine mängib olulist rolli. Vigadest õpitakse, nüüd tean, mida pean tegema teisiti ja mille kallal veel rohkem vaeva nägema. Ma ei kujuta ette, kuidas pühapäeval lapse sünnipäeval toime tulen, siis ju ka kõike head ja paremat. 😦 Muidugi suutsin ma oma telefoni ära lõhkuda ja juba see on kohutavalt masendav. Kui kellelgi kodus mõni vana telefon vedeleb, olen tänulik, kui sellest mulle teada annate. Väga vastik on, kui vajadusel keegi mind kätte ei saa.

Olgu siis teadmiseks, et täna hommikul näitas minu kaal 61,6kg.Hommikusöögiks oli lahustuv kohv ja kaks õuna. Nüüd trenni tegema. 😀Allalaaditud fail

TopShop’i retuusid

Ammu pidin juba retuusidest kirjutama, aga koguaeg on ununenud. Näen, et nii mõnelgi on sarnased retuusid, ainult et need ei ole ostetud topshopist ja on kordades odavamad. Näiteks Janel(blogija)

Nende retuuside kõige paremad omadused on mugavus, kergus, istuvus, salendav effekt(kõrge pihaga) ja näevad välja nagu teksad. Samuti on neil mõnus pehme sisu ning need ei paista läbi. Kahjuks aga oma hinda need väärt ei ole, ostetud sai 3 paari 47€-ga. Kõik muu on tip-top, aga põhjus, miks ma nendega rahul ei ole, on see, et pärast paari korda kandmist muutusid need topiliseks. Ei jõudnud neid veel pessugi panna. Ega kaugelt vaadates ei olegi aru saada, et midagi viga peaks olema, aga lähemal vaatlemisel küll. Nüüd jääbki üle neid kanda vabal ajal. Kel soov kodus kandmiseks need endale soetada, siis olen kahe käega poolt ja soovitan. Isegi rasedale võivad need üsna mugavad olla. 🙂 Näevad siis välja selliseid, ise kannan kõige rohkem halle.

_27642569

Isadepäev Viiking Spa’s

Täna on isadepäev, mida aga tähistasime eile Pärnus. Alati on see päev veedetud kodus, antakse kingitus üle ja ülejäänud päev nagu polegi midagi erilist. Torti, kooki küll süüakse, aga see ka kõik. Seekord nuputasime ema ja vennaga midagi mõnusamat välja- nautisime päeva Pärnu Viiking Saaga Spa’s. Algselt oli plaan sinna minna palju, palju hiljem, koos tubadega, aga soovitud ajal on kõik juba broneeritud. Kuni Pärnusse jõudmiseni teadis isa, et läheme Märjamaale ja teeme lihtsalt ühe väikse vahepeatuse Pärnus, aga tema üllatuseks suundusime hoopis Spa’sse. Seal andsime isale üle materiaalse kingituse- minu, Dargo ja Jako(mu vend) pildiga t-särgi.November 006November 008 Elamus oli super ja me kõik jäime väga rahule, sai natukenegi kodust välja. Ka see oli uskumatu, et Dargo pidas seal pea 3h vastu ilma mingisuguse jonnita. Dušširuumis esialgu kartis, vee sahinat ja dušši ennast. Autos jäi ta üsna kohe magama, kuid vaid 30min, sest tegime vahepeatuse kohvikus. November 015

Tulles minu juurde, siis eile sõin ma PALJU ja kõht püsis täis terve päeva, hommikul ma ei võimelnud ega joonud eriliselt palju vett. Seekord võtsin siis laupäeva vabaks, see eest täna hommikul võimlesin 30min ja sõin ühe banaani ning jõin kohvi. Lõunaks plaanin süüa tatart hakkliha ja tomati, kurgi salatiga. 🙂 Torti söön ma täna ka kindlasti, aga väga tagasihoidlikult. Õue tahaks ka minna, aga nii mina, Dargo kui ema oleme mõnusalt nohused ja vihma ka sajab. Üldse ei kutsu ju jalutama.

November 014 Poja vanaema ja vanaisaga. 🙂