Loe oma lapsele ette!

Avastasin end mõttelt, et huvitav, mis vanuses lapsele on mõttekas ette lugeda, no näiteks õhtul unejuttu.Nii palju räägitakse, et lapse jaoks on arendav ette lugeda. Mina olen just see inimene, kellele meeldib tohutult lugeda ja vahest ka kirjutada, kui fantaasia lendab. Kas on siis veel vara ette lugeda või võiksin seda siiski teha, olgugi, et ta veel päris hästi aru ei saa. Minu poeg saab alles aastaseks ja magama jääb kõige paremini oma voodis üksi. Kui mina juhuslikult toas olen, sel ajal, kui on käes tema une aeg, on ta krapsti voodis püsti ja tee, mis tahad, magama ei jää. Vahest igatsen hetki, kus jäi mul kaisus magama, nüüd vaid togib ja rahmeldab, kahju sellest. Kui olen üritanud talle voodi kõrval laulu laulda, siis kilkab ja naerab, nii ju magama ei jää. Laulda ei saa, siis lugeda ju ammugi mitte. Paras mõistatus minu jaoks.

Igaks juhuks olen voodi kõrvale valmis pannud raamatu, et ehk mõnikord ikka õnnestub. 🙂 Tahaks kindlasti selle harjumuse sisse viia.

12182208_951003368291576_861466601_n

Advertisements

Herkuless müsli

Eile ostsin prooviks müslit, polnud kunagi seda söönud. Muudkui räägitakse, et see on tervislik ja maitsev hommikusöök. Olgu, tervislik võib ju olla, aga maitsev? Tõesti, see ei maitse mulle mitte üks gramm, sööks nagu kaerahelbeid valmistamata kujul. Või on asi selles, et sõin seda piimaga, aga võiks hoopis jogurtiga? Ei teagi kohe, ei oska seisukohta võtta. Igaljuhul täna hommikul jäi see mul söömata ja selle asemel sõin hoopis pirni.

_______________________________________________

Täna proovisin müsli jogurtiga ära ja maitses kohe palju, palju paremini. 😉

002003

Keegi on söönud? Jagage arvamusi.

Innustatult edasi

Eile oli päev, kus tegutsemisjanu oli laes, kell üheksa hommikul otsustasin mina võtta ette saia taigna tegemise ja varsti varsti ka küpsetamise. Teate, mulle meeldib süüa teha, aga meie perel on see viga, et jumala eest kõik lihtsalt tehtud saaks. Ehk siis võileivad, saiad, mina aga endale seda lubada ei saa, kui üritan hoogsalt kaalu langetada. Hehe, nüüd räägin justkui iseendale vastu eksole. Ise olen suur kaalulangetaja, aga küpsetan saia. Tegelikult ei ole asi nii hull midagi, väiksed kõrvalekalded ei muuda väga palju tulemusi, kui sellevõrra teha endaga rohkem tööd. Söön saia, siis jooksen või kõnnin rohkem, kui muidu. Nii lihtne see ongi… võinoh, idee on lihtne, teostus natuke raskem.

Ma ikka mõtlesin, kui põhikoolis käisin, et saan ka kõik ülejala ära teha. Aga vot, tulemused langesid ja siis andsin alla, arvates, et ma ei saa sellega hakkama. Mis on saanud nüüd? Õigemine, mille saavutasin peale lapse sündi? Lõpetasin pisikese beebi kõrvalt põhikooli, sain ju hakkama. Nüüd teen trenni, koduseid töid, kasvatan last. Saan hakkama… kui ainult motiveerijaid rohkem oleks. Tahtsin juba eile selle postituse teieni tuua, aga õhtu läks kohe eriti kiireks ja enam ei jõudnud siia.

Ma muide ei ole kunagi oma kätega saia küpsetanud, aga esimese korra kohta tuli päris hästi välja. 12188481_950960101629236_1045046507_n12179790_950960131629233_1676497066_n

Viljandis poes olles tuli meelde retsept, mille alles hiljuti telefoni screenisin. Tahtsin siis järgi proovida, et ometi jälle võileibade,saiade peal olema ei peaks. Muud nime ma neile anda ei oska, kui täidetud kartulid.12177791_950960058295907_1232289374_n12188596_950960014962578_292938053_n

Serveering hapukoorega12188523_950959988295914_580750800_n

Minu blogi fb lehel on käimas ka auhinnamäng. Võtke julgelt osa. https://www.facebook.com/1148686415145749/photos/a.1149955745018816.1073741828.1148686415145749/1155451751135882/?type=3&theater

Nõus?

Mulle on siin juba pikemat aega selgeks tehtud, et kaotangi sõpru iseenda käitumise pärast. Mina nii ei tunne, eks igaüks kaitseb ikka n-ö oma nahka. Käitun jah vahest rumalalt ja üritan asja korda ajada, aga näed mõne inimesega see ei õnnestu ja kui suhtlemise lõpetan, siis jäängi justkui mina süüdlaseks. Olen lõpetanud nii mõnegagi suhtlemise, sest ma ei taha enam oma ellu nii palju negatiivsust, lisaks peremuredele. Püüan valida suhtlusringkonda hoolikalt, aga põrun selles endiselt. Nüüd soovingi teada, kes on nõus, et jään sõpruskonnast ilma oma vigade tõttu? Võite kirjutada privaatselt ja ka avalikult.

true-false2_173299999

Aitäh!

Start

Täna on siis see päev, mil alustan suure hurraaga kaalulangetamist. Nagu öeldud, annan igal reedel aru muutustest, täiendades sujuvalt seda postitust. Ei näe mõtet iga kord uut teha. 🙂

Minu tänane hommikusöök koosnes kolmest väiksest pannkoogist ja tassist kohvist. Tegutsen põhimõtte järgi “Hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele”. Ma vähendan küll toidu kogust, aga oma menüüd väga palju ei muuda, kui siis natukene. Püüan hoiduda saiakestest ja igasugustest vorstidest, mis ei sisalda liha. Vahepaladeks on mul õunad, päevas söön vähemalt 4 õuna(koore ja seemnetega). Väike küsimus ka, kumb oleks kasulikum, kas jooks päeval või õhtul? Muidu on olnud võimalus joosta vaid õhtuti. Hommiku peale ei saa üldse mõelda, sest laps ärkab niigi vara. Päris nelja, viie aeg ka ei suuda end voodist välja ajada.

Suur probleem on minu jaoks ka see, et ma ei joo vett vajalikus koguses, seda tuleb kindlasti muuta. Esimine reegel, alustan päeva klaasi veega. Minu päevane kalorivajadus peaks olema 1400 kalorit, aga enda arvutuste kohaselt ma neid kaloreid täis ei söö. Ei teagi kohe.

Reedese seisuga kaalusin ma 62,9kg, vaja on saada 57kg peale ning natuke kõhtu trimmida. Eks näha ole, kui kiirelt selle tulemuse saavutan ja, kas suudan tulemust säilitada, sest muidu pole pingutustest ju kasu. Oma menüü võtan iga päev siin postituses kokku. 🙂 Eelmises samateemalises postituses on ka pilt minust, millest asi pihta hakkab. Head vastupidamist mulle! 😀

12179664_949815738410339_1205553612_n

Oma aia õun on ikka kõikse parem. 🙂 12181816_949815791743667_1837770108_n

1. päev

  • Hommikusöök- kohv, 3 väikest pannkooki.
  • Vahepala- 2 õuna
  • Lõunasöök- kartul, jahu,muna kaste
  • Vahepala- 3 õuna
  • Õhtusöök- metsamarja tee ja 1 pikk viiner.

2. päev

  • Hommikusöök- kohv, kaerahelbe puder õunamoosiga
  • Vahepala- 2 õuna
  • Lõunasöök- kartul, kaste
  • Vahepala- 2 õuna
  • Õhtusöök- Kaerahelbe puder õuntega.

3. päev

  • Hommikusöök- kaerahelbe puder, kohv
  • Vahepala- 3 õuna
  • Lõunasöök- 2 õuna
  • Vahepala- 1 pirn, kodukootud saia viil
  • Õhtusöök- 1 täidetud kartul( sõin suht hilja õhtul, ei saanud ju jätta oma kätetööd söömata. Sai hilja valmis)

4. päev

  • Hommikusöök- kohv, müsli
  • Vahepala- 1 pirn, 1 õun
  • Lõunasöök- täidetud kartul
  • Vahepala- 1 pirn
  • Õhtusöök- banaan, metsamarja tee

5. päev

  • Hommikusöök- müsli jogurtiga, kohv
  • Vahepala- 2 õuna
  • Lõunasöök- kartulipuder
  • Vahepala-
  • Õhtusöök

1-töönädala menüü on kirja pandud, edaspidi ma siia enam toite, mida söön, ei lisa. Tänaseks on minu kaal 61,6kg ehk olen kaotanud nädalaga 1,3kg. Ausalt öeldes olen päris üllatunud, ise poleks nii head tulemust oodanud. Ahjaa, menüüs on mul loomulikult ka rohkelt vett, kuid üles kirjutada oleks seda tobe, liiga palju on n-ö veepause. Pühapäevase päeva võtan trennivabaks.

2.nädal 60,6kg

3. nädal 61,3kg

4. nädal 60,6kg. Olen midagi ikka suutnud.

5. nädal 60.0

24.10 päikseline päev

Tundub, et ilmataat teeb meile ülepäeviti rõõmu. Ilusaid ilmasid peab kindlasti täiel rinnal nautima, sest sügis, nagu ikka, kipub olema sombune ja hall. Sügistuuled on petlikud, niiet välja minnes, eriti väikeste lastega, peab arvestama tuulekülma, mitte termomeetri näiduga. Ma ei tahaks kohe üldse lapsega nelja seina vahel istuda, kaks korda olen juba pidanud. Ei ole üldse meeldiv.

Eile sai koos perega üle pika aja midagi koos tehtud. Töönädalatel me praktiliselt ei näegi üksteist ja koos maha istuda või midagi teha, pole ammugi aega. Noh, minul on aega küll, sest olen ju lapsega kodus, aga teised pereliikmed jooksevad jalad seljas. Liigselt ja süvenenult mõtlema hakates, on see elu ikka kurb küll. Kõigepealt käid koolis, valmistud ette eluks, et tööle minna ning kuni pensionile minekuni rabad tööd, et elada täisväärtuslikku elu. See selleks, eilne koos veedetud aeg koosnes rohkem töö tegemisest. Hoov sai lehtedest tühjaks riisutud ja lehed ära veetud. Poja möllas ja askeldas murul ning lehtedes, kõndis minu käekõrval jne. Harjutab alles kõndimist, päris ise veel ei kõnni. Saab alles aastaseks järgmine kuu. Kiiret pole kuhugi, ma leian. Meie truu majavalvur saab nüüd ühes oma soojustatud toas kenasti uinakuid teha, ilma, et tuul põranda või katuse alt läbi puhuks. Selle üle on mul eriti hea meel, sest enne Timmu(koera nimi) lihtsalt kaevas kuudi alla käigu, et soem oleks. Üks mure jälle vähem.

12182182_949426528449260_1923962144_n

Peal õues toimetamise, küpsetasime eile ka ühe koogi. Ahi on juba päris palju vatti saanud, sest õunu on palju ja õuna, kohupiima kook on imehea. Seekord lisasime koogile ka banaani, põhjaks oli muretaigen. Taignaga oli midagi väga valesti, võrreldes eelmiste kordadega. Pannile ei saanud seda peale rullimist  üldse tõsta, lagunes kohe tükkideks, üle jäi ainult pannil rullida. Õnneks küpses kenasti ja maitses veel paremini. Koogi välimus pole just kiita, aga peamine on ikkagi maitse.

12181899_949426741782572_2137227966_n

Pettumus

Elu on näidanud, et kõik ei saagi päris korda minna. Alati, kui üritan midagi head teha ja vastutulelik olla, tabab mind pettumus, midagi, millega ma arvestanud pole. Ei oskagi seisukohta võtta. Ühest küljest saan aru, et üks asi on teisest tähtsam, samas unustatakse arvestada muude võimaluste, teiste inimestega. Ju siis ei osata oma elukorraldust paika panna ja ollakse kogenematud. See võiks ju õpetada, et pigem oodata, kui peaees tulle tormata. Minule jällegi, et liigselt usaldada ei tohi.

Teine asi, tegin veidi lolli vea, mis muutis arvamust minust tohutult. Mis tuletab mulle meelde üht minu olulist iseloomuomadust, ma andestan liiga kergekäeliselt, otsin lepitust inimesega, kes on nii palju halba öelnud ja teinud. Milleks? Ma ei suuda oma südant tugevaks muuta, et lihtsalt kuu peale saata need halvad inimesed. Jah, mingilmääral olen suutnud tõugata negatiivsed inimesed endast eemale, aga kui kauaks? Siinne jutt võib tunduda veidi segane, aga tahtsin sõnad peast välja saada. 🙂

12179431_949426638449249_1483258914_n

Minu riidekapp

Siin toon välja mõned riided, mida kannan harva, pole kuskile selga panna või ei raatsi ära anda/visata. Samuti asjad, mis meeldivad, olgugi, et need on väga lihtsad. Mitte, et mul nii vähe riideid oleks, aga praeguseks teile näitamiseks, sellest piisab.

Minu jaoks üsna  pidulik pluus, võib ju ilus olla, aga argipäeviti niisama pole ju mõtet kanda. Kodus tahan ikka mugavust ja pidudel käin väga vähe.

804540_948652051860041_649872232_n

Vot selle särgiga kukkusin küll ämbrisse. 😀 See on mulle ikka väga suur, isegi kui teine pluus on all, näeb see ikka seljas kuidagi kohatu välja.

12177781_948651978526715_271472826_n

Hästi armas särk, mida kannaks heameelega, kui see vaid natukene pikem oleks.Sellele pean leidma samat tooni pikema särgi alla, et seda kanda.

12178058_948651778526735_630476215_n

See triiksärk seisab mul kapis, sest ma ei raatsi seda ära visata. 😀 Kannaksin seda heameelega mõnes viisakamas kohas, kuhu tavariietes ei läheks.Meenutab mulle natukene haiglat, võib-olla on ka see üks põhjustest, miks seda ei kanna.

12179033_948651678526745_1797005841_n

Vest, mida olen paaril korral kandnud, väga omapärane minumeelest.

12177879_948652218526691_73515787_n

Eelmisest talvest jope, mille ostis endale ema, aga lõpuks sain selle ikka mina. Väga soe ja mugav, jopemuret talvel mul ei ole.

12178981_948651655193414_595382790_n

Tegelikult on mu kapp täis igavaid riideid, üritan leida enda isikupära, mis riided mulle enim sobida võiks, aga see on üsna raske ülesanne.

Midagi püsivat

Ma aina üritan leida motivatsiooni, et kaalu langetada, aga ikka ja jälle jääb see protsess pooleli. Tahet nagu on, aga pole kedagi, kes tagant utsitaks. Mingit eratreenerit minu elu juures, ma endale lubada kahjuks ei saa. Alates järgmisest esmaspäevast alustan jooksmas käimisega, jälgin hoolega enda toidulauda ja annan igal reedel aru muutustest, kui neid on. 😀 Mul on ainult kahtlane tunne, et mu kaal kodus valetab. Rõõm oleks näha ka siin kaasaelajaid. Võib-olla mu blogi tundub üsna igav, aga teie abiga suudan siin nii mõndagi kindlasti põnevamaks muuta. Näiteks tuli tahtmine oma riidekapi sisu näidata, seal pole küll mitte midagi erilist, aga siiski. Muide me emaga kanname üksteise riideid. 😀 Väga palju olen riideid lihtsalt ära visanud, sest need seisavad ja võtavad ruumi. Mõnda asja kohe ei raatsi ära visata, aga ometi ei kanna ka.

Täna õues kole ilm, tuleb vist tubane päev, ongi ideaalne koristada oma kapp ja sealt teile midagi huvitavat näidata. Olen märganud, et väga populaarseks on saanud igasugused kapitühjendused, kus riided, mida enam ei kanta müüakse maha. Kahju on sellest, et need müüjad nii kaugel on. Nagu te juba teate, et usalda ma enne maksmist ja siis kauba kätte saamist interneti vahendusel. Liiga palju on kuulda igalt poolt negatiivset tagasisidet.

Kui kellelgi on oma kogemusi minuga jagada, kuidas leida motivatsiooni kaalu langetamiseks ja, mis oleks kõige tõhusam viis seda teha. Mõni toidumenüü jne. Lisan siia veel pildid praegusest endast. 🙂 Loodetavasti ei tule siia nüüd mingit sõimu.

12179432_948556681869578_1071847813_n12170543_948556628536250_1008853646_n

Mõtteid on

Mõtteid on igasuguseid, aga neid kirja panna on raske. Täna võtan üles teema, mis meid kõiki ühtviisi mõjutab-selleks on raha.

Teate, kuidas ma ihkan elu ilma rahamuredeta, kus saab endale lubada uhiuusi, moekaid riideid. Elada oma majas või korteris, mis on oma käe järgi sisustatud ja remonditud. Hetkel on see kõik vaid kauge unistus, kuid siiski mitte teostamatu. Tihti tunnen kadedust, nähes uhketes riietes/asjades inimesi, käies külas sõbrannadel, kes kõik tunduvad elavat minust paremat elu. Tean ju küll, et tegelikult pole mõtet tunda ei kadedust ega ka niisama halada. Maailmas on teisigi, kordades hullemas seisus inimesi, kui minu perekond. Tegelikult on elus püsimiseks kõik vajalik olemas, aga alati on parem see, mida endal pole.

Samas mõnel teisel hetkel näen ma kõike hoopis paremast küljest. Mul on pisike poeg, katus pea kohal, toit laual, armastav perekond, puhtad ja terved riided seljas. Sellist elu elades võiks järeldada, et ega see rikkus polegi kõige olulisem. Saan tunda rõõmu lihtsatest asjadest, olgem ausad, ma olengi väga lihtne inimene, kellel on lihtsad vajadused. Ma ei aja taga ideaalsust, sest seda ei eksisteeri. Näiteks eilne päev, pealtnäha täiesti tuim argipäev, muutus ühe hetkega huvitavaks. Esimest korda sai Dargo lehtedes möllata, mina muidugi pildistasin ka teda. Muide, pildistada meeldib mulle ka.

Reaalsusesse tagasi tulles, mõistan, et kõik keerleb raha ümber, tasuta lõunaid kahjuks pole. Siis on veel jõukast perest lapsed, kes arvavad, et nad võivad teha kõike, tagajärgedeta, teisi mõnitada ja solvata. “Näed neil pole ju raha, nad on rotid ja vastikud inimesed”. Kes on teile õpetanud, et kui teil on raha, siis olete teistest paremad? Mis ajast valitakse sõpru jõukuse, mitte iseloomu pärast? Ja tegelikult, mida olete ise teinud selleks, et elada sellist elu, nagu te elate, selle luksuse, milles te elate, on toonud teile teie vanemad. Neile olge tänulik, ja siis, kui juba ise raha teenite ja oma elu parandamiseks midagi teinud olete, tulge sõna sekka ütlema. Ma ei üldista, kõik ei ole sellised, olen ise kogenud.

Palun, mõelge sellele! Keegi ei ole sündinud siia ilma jõhkarditeks, nendeks muututakse. Selle vältimiseks saab paljugi ära teha. Uskuge mind, alati ei alga kõik kodust. Taaskord oma kogemus.

Pilte meie vahvast päevast12167653_947464015312178_1262488988_n12166545_947463765312203_824518839_n12177853_947463825312197_218018432_n12167463_947463031978943_1481772915_n