M-Butiik

Mõtlesin, et kirjutan oma “suurepärasest” avastusest. Nimel 1. juuni sain teada, et võitsin ühes fb jagamismängus endale nunnud suvesaapad. Tarne oli 10-40 päeva. Olin väga kannatlik, kirjutasin 40-päeva möödudes lehe omanikule, et kas saapad on kohal. Tükk aega oli vaikus ja lõpuks vastati, et saapad hilinevad kaks nädalat. Nüüd ma ootasingi üle kahe nädala ja otsustasin taas kirjutada, aga mis ma avastasin? Lehte ma enam otsingumootorist ei leia, kas on see siis ära kustutatud või on mõni muu viga. E-pood tundus ise suhteliselt populaarne ja tagasiside järgi otsustades jõudis kaup alati õigel ajal kohale ja oli kvaliteetne. Milles võib asi olla? Kas mäng oli pettus?

Võidetud jalanõud oleksid pidanud välja nägema sellised, ainult, et helesinised.image-633

Eelmine aasta võitsin ühes teises jagamismängus endale ja pojale talvemütsid. Naljakas, aga ka sellega oli probleeme, küll pidin mina postikulu maksma ja küll ei tahetud saata pakki postkontorisse. Lõpuks, et mütsid minuni jõuaks, pidin siiski maksma postikulu. Kuigi minu arvates on see vale, sest kui ma siiski olen võitnud, ei peaks olema mina see, kes midagi veel kinni maksaks.

Jagage arvamusi! 🙂

Advertisements

Mina, kui inimene….

Kes seisab enda ja oma arvamuse eest. Nii mõnigi teab, kui kangekaelne võin ma olla, kui mul on konkreetne arvamus. Paraku, nagu ma olen aru saanud, ei suuda kõik sellega leppida. Ju siis ei suudeta leppida ka sellega, milline ma olen. Keegi ei palugi Teil minuga suhelda, oma valikud teeme siin elus siiski me ise.

Need, kellega ma ise läbi saan, omavad samamoodi oma arvamust ja põhimõtteid, aga mina ei tee probleemi sellest, kui keegi mulle midagi heatahtlikult soovitab. Vastupidi, enamjaolt ma võtan soovitust kuulda.Saan aru, et inimesi on erinevaid ja, et üks ärritub kergemini kui teine, aga ka see on omadus, millega tuleb leppida. Nii ma teengi!

Peamine põhjus, miks jään alati oma arvamusele kindlaks ja ei lase endale “pähe istuda” ongi kooliaegne alandamine, mõnitamine. Peaaegu terve oma elu, olen olnud nagu tallaalune, nii “sõpradele” kui ka poistele. Tahtsin alati kõigiga hästi läbi saada ning silusin suhteid igal võimalikul viisil. Pärast suhet, mis täielikult rappa jooksis, otsustasin muutuda…enesekindlamaks. Paraku igal juhul see ei õnnestu siiani, aga edusamme on. Kurikuulsad ask.fm’i anonid on nimetanud mind ebasõbralikuks, aga seda natuke ebaviisakamas sõnastuses. Kuidas saab üldse inimene, kes mind ei tea ega tunne, öelda mulle midagi sellist? Ainus, mida selle peale öelda oskan, on see, et õpi mind esmalt tundma ja siis võta õigus mind kritiseerida. Ma tahan olla see, kes ma olen, tunnen uhkust oma saavutuste üle. Et teisi armastada ja neist hoolida, peab alustama endast.

Pea kubiseb mõtetest ja sellest, mida ma kõike tahaks teatud inimestele öelda. Ehk leiavad nad siit vastuse minu olemusele ja sellele, miks ma nii “paha” olen.

WP_20150724_003

Palju põnevust!

Ei teagi kohe, millest alustada. Vahepeal on nii palju tegemist ja emotsioone olnud. Kõigepealt rahapäevad, kus sai liigagi palju laristatud. Eelmises postituses nägite jalanõusid, mille(d) endale ostsin. Eelmine nädalavahetus käisime Märjamaal, kuhu küpsetasin kaasa porgandikoogi, mis kõigile maitses. Olen ise päris üllatunud, et nii hästi välja tuli. Pole kunagi midagi otsast lõpuni ise küpsetanud. Kui veel keegi ei tea, siis me perega elasime kunagi Märjamaal, külas käisime ema parimal sõbrannal. Olen kohe kade nende kahe peale, sest see sõprus, mis neil on, on tõeline. Lootsin kokku saada 3 inimesega, kes mind ja Dargot näha soovisid, aga ükski neist, kas ei saanud või ei tahtnud kohtuda, kahju muidugi. Kõige rohkem kahju on lapsepõlve sõbrannast, sest teda nägin viimati ikka väga pisikesena. Sain saunas käia, nii ammu pole saunamõnusid nautida saanud, värskendav. Hea oli see, et ilm oli parasjagu jahe saunas käiguks. Oleks ilm olnud kuum, siis sauna nautimisest poleks midagi vast välja tulnud.

Suur rõõm oli kohtuda netituttavaga, kellega suhelnud juba pikki aastaid, aga pole õnnestunud kokku saada. Nüüd on ka temal pisike beebi, seega on meil midagi ühist. Seal olles oli tunne, nagu oleks koguaeg koos olnud, sest peaaegu igapäevaselt suhtleme interneti vahendusel. See, kui soojalt mind sõbranna ja ta mees vastu võtsid oli uskumatu, poleks osanudki oodata seda. Tema mehe juures hindan kõige rohkem seda, et ta ei ole tüüpiline naistemees vaid on pühendunud täielikult oma naisele ja lapsele. Muidugi ka sõbrad pole kuhugi kadunud. Samas suutis olla ta ka parasjagu abivalmis ja viisakas. Meie lapsed said koos mängida ja üksteise vaatamine, uurimine, katsumine pakkus neile nalja. Seal olles sain aru, et Dargole ei meeldi kohe üldse mänguasju jagada. Imestada pole ju midagi, kodus pole kedagi, kellega koos poeg mängida saaks. Ainult mina, aga see pole lapse jaoks see õige. Enne ära minekut oli vaja ju pilte ka teha, et ikka jäädvustada külas käik. Nagu meie kiuste otsustasid poisid võidu nutma hakata. Dargol vististi reisiväsimus või ärritus, Kennul oli ka uni. Pärast ära minekut jäi Kennu magama ja Dargo põõnas autos kuni koduni.WP_20150714_011Kindlasti varsti me jälle külastame seda armsat perekonda.

Möödunud nädalavahetusel nautisime Voore puhkekeskust:söök,jook,bassein,saunad, muusika ja lõpuks voodi 😀 Oli ka omamoodi elamus kõigile. Last oli väga raske magama saada, aga kui lõpuks magama jäi, ei seganud teda isegi ilutulestik, mis toimus põhimõtteliselt akna all.  Dargo unerežiim on nüüd küll tükiks ajaks segamini paisatud. Jonni jätkub kauemaks, aga elame üle, varsti jälle sõitu 😀 WP_20150718_003WP_20150718_015WP_20150718_044

Paidest sõbranna juurest tagasi tulles tekkis mitu liiklusohtlikku olukorda. Esiti ei olnud ringtee õieti märgistatud ja teine kord puudus peatee märk, mille tagajärjel oleks teise autoga peaaegu kokkupõrge toimunud. Veel ei mõista ma neid mõtlematuid juhte, kes teevad üli ohtlikke möödasõite. Mõnikord jätab süda löögi vahele, eriti veel siis, kui laps autos on. Kurb on tõdeda, et ükskõik kui turvaliselt ise liigelda, võib mõni peast soe ikkagi liiklusõnnetuse põhjustada ja me keegi pole selle eest kaitstud.

Peale ringi sahmimist on tohutult hea taas kodus olemist nautida. (y)

meie reisid 008Keegi ehk tunneb ära ka 🙂

Minu tegemised viimastel päevadel

Päeval, mil pidin rattaga sõitma minema, jäi see ära, sest kumm oli katki ja on siiani, ei tea, millal korda saab. Tegin ikka mõned jooksutiirud. Nüüd on nii kiire, et tervislik eluviis on unarusse jäänud.  See eest on nii mõndagi korda saadetud.

Käisin järve ääres, esimest korda see aasta sain ujuma, Dargo nautis niisama oma sõbraga olemist, aga sai ka jalad märjaks. Kodus sulistas kausis, sest basseini veel polnud. Nüüd ka see olemas, aga liiga vastikud ilmad on, et basseinimõnusid nautida. Enda suurt basseini otsustasime mitte üles panna, milleks siis on meri ja järved. 😉WP_20150706_001Pärast sulistamist läks ka ilm halvaks, seega oli hea ajastus.

Senini on jätkuvalt kehvad ilmad, ei teagi kohe, mida selle suvega peale hakata. Tahaks, et tuleks siis vähemalt rohkem  välku ja pauku, saaks midagigi nautida. Samas vahelduseks kuumale on jahedus ka päris hea. 🙂 Meil on alati millegi üle nuriseda. Täna isegi välkus ja müristas, ma ikka mõtlesin, et laps lööb kartma, aga ei teinud teist nägugi. Jäi hoopis rahulikult magama. Roomamise on poiss juba ilusti selgeks õppinud, nüüd ei saa hetkekski silmist lasta, muidu on kohe kas kassikrõbinate kallal või laua all. Viimasel ajal on pesumasina käima panemisel Dargo pilk pesumasinale naelutatud. Nii, et kui vaja muude asjadega toimetada, võib laps seal pea tund aega istuda või kõhuli olla, nagu sellel pildil.WP_20150711_004

 

Paar päeva tagasi käisime emaga(Dargo oli ka loomulikult)Viljandis, šoppasime isu täis ja tagasiteel käisime kerget toitu nautimas. Nii ammu pole väljas söömas käinud, eriti emaga kahekesi. Dargo alguses tudus autos, aga kuna auto jäi ju seisma, ärkas suht ruttu üles. Sai ka meie kõrvalt süüa.  Samal päeval ostsime metsmaasikaid, sest endal korjata pole võimalik.WP_20150708_019WP_20150708_023WP_20150708_005Kuna mu vennal oli eile ehk 10. juulil sünnipäev(sai 14), siis ühe hea tuttava/sõbranna soovitusel tegin selleks puhuks porgandikooki. Uskuge või mitte, aga see tuli imemaitsev, täna pidin seda isegi kordama. Lihtne, odav ja tervislik.WP_20150710_041WP_20150710_040WP_20150710_042Lisan rohkem pilte, sest ilmselgelt ütlevad pildid rohkem kui sõnad.

Viljandimaal pole sugugi kehvem elada kui nt Tallinnas või Tartus. Siin on kõik, mida vaja, olemas. Täna sain näiteks kaua tahetud jalanõud. Näevad välja sellised.WP_20150711_010Vabandan, seal on mõningad riided, mida sorteerisin.

Sõprade koha pealt veel nii palju, et samad inimesed siiani eiravad mind ja mingis mõttes on isegi hea tunne. Pole mingeid pingeid ega tülisid. Suhtlen rohkem inimestega, kes seda ka tahavad ja mind rohkem mõistavad. Mulle võib alati julgelt kirjutada, kes soovivad. Ausalt ma ei hammusta ja kirpe minult ka ei saa. 😀

Homme on plaanis minna perega Märjamaale, üle pika aja. Ehk jutustan teile ka seal olemisest. Ilusat õhtu jätku!

MTK 004

Puhkepäev!

Täna hommikul üles ärgates teadsin kohe, et mingist tegusast päevast ei saa juttugi olla. Hoolimata sellest, et eile tavapärasest varem põhku pugesin, tunnen end täna ikkagi loiuna. Eks see ilm mängib ka kindlasti selles oma rolli. Jooksmise jätan vahele, aga selle asemel sõidan terviserajal mõned kilomeetrid rattaga, ka see on tervislik. Üldiselt on iga värskes õhus veedetud tund väärtuslik. Kuna pojuke nüüd tudub mõnusasti, saan siin kirjutades ja kohvi nautides natukene laiselda.WP_20150701_01020150701110539 Ma ei tea, miks, aga meeldib fb-s igasugu mänge mängida. Sealjuures usun, et keegi ei ütleks, nagu oleks ma mingi koolieelik. Eks? Vabandan, kellele mõned mängutaotlused teadetesse saabuvad. Ju olete ise kunagi sama mängu mänginud ja seepärast ka need teated sellelt mängult.WP_20150701_00520150701104616

Eelmine aasta, enne kui oma rasedusest teada sain, plaanisin minna suvevaheajaks tööle. See mõte oli nii ahvatlev, samas oleksin saanud ennast proovile panna n-ö täiskasvanute maailmas. Siis polnud veel aimugi, et pean peaaegu, et üleöö täiskasvanuks saama. Siin ma nüüd olen ja mõtlen taas, et hirmsasti tahaks end kuskil rakendada, tööd tehes, selle eest tasu saades. Nüüd pole seda võimalust, aga küll see tuleb, siis tahaks kindlasti kooli tagasi, nagu ikka. Kooli ajal tekkis alati suve lõpus igatsus kooli järgi, ei tea, kuidas see aasta on. Mul on 1,5 aastat aega mõelda, mida ja kuhu edasi õppima minna. Tundub pikk aeg, aga läheb kindlasti kiiremini, kui arvata oskaks.

Oeh, ja eile õhtul avastasin oma huule pealt ohatise, mis on üks ebameeldivamaid asju. Õnneks esineb sellist nähtust minu puhul harva. Selle eest on mu nägu ja keha kaetud enamuse ajast pubeka- või muude punnidega. Kehal õnneks ei paista need nii teravalt välja, aga näos küll. Jumal tänatud, et leidsin enda jaoks väga tõhusad kreemid. Komplektis siis käte, keha- ja näokreem ning huulepalsam. Kehakreemi olen kasutanud neist kõige vähem. Näokreemi ja huulepalsamit iga päev. Palsam teeb muideks huuled väga mõnusalt pehmeks. Pärinevad need tooted komplektina Avonist.WP_20150701_00820150701105533Kõik enamvähem näevad välja sellised. Kiidan! 🙂

Eile oli kodus supipäev, frikadellisupp, mida nii nii ammu pole söönud. Vahelduseks väga maitsev. Poja sai ka mekkida, aga enne suppi andsin talle porgandi kätte, küll vaatas emmet hoolega, kui hammustasin porgandit raginaga, tema ju ei saa, tundis vaid maitset.WP_20150630_00820150701104407

Tahan Teile veel öelda, et ma pole sugugi nii halb, kui võib-olla mõndade suust võib kuulda. Aitäh, kui loete ja jälgite mu postitusi. Endiselt ootan tagasisidet! 😉